Eesti poevargused jäävad Euroopale alla

Briti organisatsiooni The Centre of Retail Research tehtud uuring ?Jaekaubanduse varguste barometer 2004? näitas, et Euroopa riikides ulatus varaste tekitatud keskmine kahjunäitaja 1,34 protsendini kaubandusettevõtete käibest ehk 482 miljardi kroonini. Esmakordselt uuringusse kaasatud Baltimaades oli sama varguse-näitaja 1,05 protsenti.

Baromeeter küll Balti riike eraldi ei vaatle, kuid uuringu tutvustaja, kaubakaitse lahendusi pakkuva Checkpoint ? Meto Baltic Eesti esindaja Karl Lusti sõnul andis ta enda küsitlus Eesti super- ja hüpermarketisektoris tulemuseks 0,8?0,9 protsenti. Arvestades juurde vargused tööstus- ja tarbekaupade kauplusest, võib ta hinnangul siinne vargusnäitaja olla ühe protsendi juures: ?Umbes selline on ta püsinud viimased kolm aastat.?

?Eestis on tehtud kõvasti tööd, seda kaupluste kogu turvalahenduse osas. Oleme kindlasti Ida-Euroopas kõigist ees,? tõdes Lust. Tema sõnul kasutavad Eesti supermarketid valdavalt koos nii turvaväravaid, valvekaameraid kui ka turvamehi.

Kui kiire varguse võimalus ära langeb, siis võib kaupmees vähendada kadusid 50?60 protsendi võrra, ütles Lust. Ehk siis näiteks turvavärava paigaldades kaob neljast kauplusevaraste grupist ära kaks ? lapsed ning tavaostjad, osaliselt ka vargad-spetsialistid. Ülejäänud kahest grupist moodustavadki ühe spetsialistid ja teise narkomaanid.

Varguste allikast rääkides ütles Lust, et ka Eestis kehtib mujalt tuntud jaotus ? umbes poole vargustest sooritavad ostjad, veerand kaupluse omad töötajad ning ülejäänud veerandi moodustavad laokaod, tehnilised probleemid ja tarnijate eksitused.

Ülemiste keskuse Rimi hüpermarketi juhataja Aune Puusta ütles, et ei saa küll oma kaupluse näitel täpsetest arvudest rääkida, kuid Eestis peaks varguste osakaal kaupmeeste käibest jääma allapoole 1 protsendi näitajat: ?Kõik oleneb sellest, milliste kaubagruppidega ettevõte tegeleb.?

Kuigi reeglina on kaoprotsent käibes kõrgem tööstuskaupade müüjatel, on Puusta sõnul ka toidupoes varastes rohkem huvi äratanud kallimad tooted, nagu näiteks alkohoolsed joogid ning isegi soolalõhe.

Falck Eesti statistika põhjal toimub iga kuu kauplustes umbes 800?900 vargust, mis teeb kuni 30 juhtumit päevas. Turvafirma infojuht Andres Putting ütles, et vargusi toimub vähem suvel ja rohkem talvel, kui poodides käimas müügikampaaniad ning allahindlused.