Avaliku ettevõtte juhid avaldavad ka oma sissetuleku

Äripäeva meelest peavad börsiettevõtete juhtide tasud ja boonused olema avalikud.

Oleme seni olnud seisukohal, et kõigi sissetulekute saajate makstud maksud peavad olema avalikud. Siiski on mõned erandid, kus toimetuse meelest peab ka sissetulekute suurus olema kõigile kättesaadav informatsioon.

Üks on avalik sektor. Riigiteenistujad, kohalike omavalitsuste ametnikud jt saavad töötasu riigile ja omavalitsustele laekunud maksudest ning maksumaksjail on õigus teada, kui palju sellest rahast kulutab avalik sektor iseenda peale.

Teiseks erandiks on avalikud ettevõtted. Tegemist on küll eraettevõtetega ja sellise nõude seadmine oleks pretsedent Eestis. Enamikus riikides on aga börsiettevõtete juhtide sissetulekud avalikud, käsitletakse nii põhipalka, boonuseid, atsiaoptsioone kui ka muud. See kuulub hea juhtimistava hulka. Võime lugeda sellest Wall Street Journalist, Financial Timesist jt väljaannetest.

Võimalik, et juhtide sissetulekute avalikustamise nõude sisseseadmine lükkab edasi nii mõnegi väiksema aktsiaseltsi börsilemineku. Võib-olla tõmbab sellisele plaanile hoopis kriipsu peale. Samas ? ka praegu ei kipu just paljud väiksed firmad börsile, enamik eelistab oma tegevuse üksikasjad enda teada hoida. Börsifirma on aga avalikkuse tähelepanu all.

Harju Elektri juhatuse esimehe Andres Allikmäe meelest oleks sissetulekute avalikustamise nõue börsifirmade juhtide suhtes ebaõiglane. ?Mõnes muus firmas, mis ei ole börsil, liigub palju rohkem raha ja nende palgad jäävad saladuseks,? ütleb ta eilses Äripäevas.

Samas on need ettevõtted, millel võib olla sadu omanikke, suur- ja väikeaktsionäre, kelle raha on need ettevõtted kaasanud oma tegevuse arendamiseks börsi kaudu. Seda silmas pidades peab börsiettevõtte tegevus olema väga läbipaistev, sh peavad aktsionärid teadma, kui suured on ettevõtte kulutused juhtide tasustamiseks ja premeerimiseks ? väiksemate ettevõtete puhul võib näiteks tegevjuhtide sissetulek olla märkimisväärseks kuluartikliks.

Tavaliselt teatabki börsiettevõte börsile igasugustest muudatustest oma tegevuses, sh juhtkonna vahetumisest. Paljud ettevõtted toovad oma aastaaruannetes ära ka nõukogu ja/või juhatuse liikmete tasud, mõned seda aga ei tee. Hea tava oleks see, kui kõik börsiettevõtted avalikustaksid ettevõtete tippjuhtide sissetulekud.

Praegu on probleem on veel ka selles, et aastaraamatutes avaldatud andmete puhul valitseb suur segadus. Osa ettevõtteid toovad ära juhtkonnaga seotud kulude suuruse, osa märgivad eraldi nõukogu ja juhatuse liikmete tasu. Mõned tasu enne, teised pärast makse. Pole üheselt selge, millise juhtkonnaga seotud kuluga täpselt tegemist on.

Euroopa Liit ei nõua börsiettevõtete juhtide sissetulekute avalikustamist, ta saab seda soovitada, kuid selle soovituse järgimine ei ole kohustuslik. Seepärast on toimetusel hea meel, et Tallinna börs on siiski asunud koostama reeglistikku börsifirmade juhtide töötasude ja boonuste avalikustamiseks. Mitte üksi selleks, et rahustada Euroopa Komisjoni, kes seda soovitas. Tallinna börsi nõukogu esimees Jukka Ruuska ? 1. jaanuarist Stockholmi börsi president ? on tuntud kui väärtpaberituru läbipaistvuse ideoloog.

Head tavad juurduvad samuti paremini, kui on selged, ühtsed mängureeglid.

Autor: ÄP