Juhtmeta telefon vähendab jalavaeva

Heigo Ensling 10. detsember 2004, 00:00

Et muuta enda elu lihtsamaks ja Murphy oma keerulisemaks, tuleks soetada juhtmeta telefoni, millega saab vabalt ringi liikuda.

Juhtmeta ehk DECT-telefon sobib hästi nii koju kui ka kontorisse. Selleks, et telefoni aku kaua vastu peaks, ei tohi toru pärast rääkimist pesasse tagasi panna, sest aku hakkab end siis kohe laadima. Igaõhtune või koguni iga kõne järgne telefoni laadimine kurnab aga akut põhjalikult. Seetõttu tuleb telefoni laadida nii tihti kui vajalik, kuid nii harva kui võimalik.

Juhtmeta telefonide kõneaeg pärast aku laadimist on vähemalt 10 tundi ja ooteaeg 100 tundi. Pärast telefoni ostmist peaks akut esimest korda laadima 6?12 tundi. Kui aga ooteaeg hakkab ajapikku lühikeseks jääma, tuleb akut vahetada.

Juhtmeta telefoni tasub eelistada eelkõige mugavuse pärast. Kui on suurem perekond ja maja, võib ühes baasjaamas olla kuni neli telefonitoru, millega omavahel rääkida. Ükskõik, kes helina peale toru võtab ? kõne saab edasi suunata sellele, keda helistaja küsib. See on nagu kodune telefonikeskjaam.

Juhtmeta telefoni teine suur eelis on see, et kõnelemise ajal saab ringi käia. Majas võib toruga liikuda 30?40 meetrit, aga kui baasjaam asub näiteks aknalaual, saab õues toruga kõndida 250?300 meetri kaugusele. Parem on levi puumajades, kehvem kivi- ja raudbetoonmajades.

Kui tavatelefonide müük on püsinud samal tasemel, siis juhtmeta aparaatide müük kasvab. Nende hinnad ulatuvad 800 kroonist 4000 kroonini. Hind sõltub eelkõige funktsioonidest, aga ka disainist. Lihtsaimal telefonil on 10 numbri mälu ja viimase valitud numbri kordus. Paljudel on sissehelistaja numbri näit, kallimatel ka automaatvastuvõtja. Kui Ameerikas on automaatvastuvõtja pea igas kodus, siis eestlased tavaliselt võõristavad seda aparaati.

Kallimatel telefonidel lisanduvad häälvalimine, polüfoonilised helinad, vibroalarm. Mõnedel telefonidel saavad toru ja baasjaam omavahel suhelda. Mõnele telefonile võib ise nimed sisse lugeda. Siis reageerib telefon kindla inimese helistamise peale nimeliselt, öeldes näiteks: ?Mati helistab.?

Üheks juhtmeta telefoni lisavõimaluseks on n-ö beebivalvur, mis lubab teise toru abil jälgida, kas pisike laps magab või on juba ärganud. Helistades teisele telefonile, mis asub magava lapse juures, ei helise telefon, vaid võtab kõne automaatselt vastu ja niimoodi saab kuulata, kuidas magamine edeneb.

Teine juhtmeta telefoni uus lisafunktsionaalsus on raadiosaatja ehk n-ö walkie-talkie. Uuemad Siemensi mudelid, näiteks S440, võimaldavad kasutada kaht telefonitoru omavahel suhtlemiseks, ilma et baasjaam oleks käepärast. Kui tavaline leviala ühe baasjaama piires on kuni 300 meetrit, siis siin suhtlevad kaks telefonitoru omavahel ilma baasjaamata samuti kuni 300 meetri kaugusel.

Kui majast kaob vool, siis ei tööta ei torud ega baasjaam. Sellepärast toodab Panasonic näiteks sellist komplekti, kuhu kuuluvad nii juhtmeta telefon kui ka tavaline juhtmega aparaat. Alati võiks paralleelselt juhtmeta telefoniga kasutada kodus ka juhtmega telefoni ? nii on tagatud telefoniühendus voolukatkestuste korral. Kui lähete paariks nädalaks puhkusele või telefoni pikemat aega ei kasuta, on samuti mõistlik telefon vooluvõrgust eemaldada, et võimalik äike ei kahjustaks aparaati.

Viimastel aastatel on eri tootjad aina enam hakanud tegema selliseid juhtmeta telefone, mille toru suudab suhelda ka teiste firmade baasjaamadega. Sel juhul peab pakendil, torul ja alusel olema kiri GAP Compatible.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:28
Otsi:

Ava täpsem otsing