Triip tõmbab Rohelise Trükisega

Tänavu 11. sünnipäeva tähistanud trükimaja Triip tegutseb Tartus, Emajõe kaldapealsel kunagisest pumbajaamast ehitatud hoones. Nii seest kui ka väljast on maja ehitatud maksimaalselt keskkonnasõbralikke materjale kasutades.

ASi Triip tegevjuhi Eva Peedimaa sõnul alustas ta koos ülikoolikaaslasega kujundusteenuse pakkumisest 1993. aastal. ?See oli aeg, mil iga päev tekkis uusi ettevõtteid,? räägib ta. ?Loomulikult vajasid nad oma tegevuseks visiitkaarte, blankette, pitsateid, mida me siis neile kujundasime.?

Peatselt aga saadi aru, et turul püsimajäämiseks oleks vaja kliendile pakkuda mitte üksi kujundus- ega agentuuriteenust, vaid täisteenust tellimusest valmistrükiseni. ?Nii saigi ostetud esimene trükimasin, siis juba teine, kolmas,? selgitab Peedimaa. Investeeringuid tootmisse on tehtud suurt laenukoormust vältides aga põhilisest omavahenditest.

AS Triip koosneb täna neljast põhiüksusest, milleks on müügiosakond, kujundus, reprokeskus ning trükikoda.

Peedimaa sõnul tingis oma reprokeskuse loomise vajaduse enne seda Repromillist sisseostetud teenuse kõrge hind. ?Lähiaja suurimaks investeeringuks plaanimegi uue, 3 miljonit krooni maksva printeri ostu, mis prindib kujundatud tooted otse trükiplaatidele,? selgitab Peedimaa. ?Nii saame lõpetada trükikilede kasutamise, mille valmimisprotsessis kasutatakse hulgaliselt kemikaale, sh elavhõbedat.?

Kuigi Triibust tellivad trükiseid mitmed suured Tallinna firmad ja tellimusi tuleb ka välismaalt, loeb Peedimaa oma trükitootmise põhiliseks turuks ikkagi Lõuna-Eesti piirkonda. Viimase Äripäeva trükitööstuse TOPi andmetel edestati ka oma piirkondlikku põhikonkurenti, trükikoda Greif. Väikese eelise annab Triibule ka pakendite voltimise masin, mida üldse on Lõuna-Eestis paar tükki.

?Ligi kuus aastat tagasi olid turul tegijad kõik need trükikojad, kes suutsid mingitki neljavärvitrükki pakkuda,? selgitab Peedimaa. ?Kvaliteettrükised telliti siis näiteks põhjanaabrite juurest, nüüd on olukord muutunud ja tihti tulevad soomlased oma tellimustega siia, kuna kvaliteet on sama, hind aga soodsam.?

Kuigi Rohelise Trükise mõte tekkis juba aastaid tagasi, jõuti trükkimiseni siiski alles eelmisel aastal. Ettevalmistuseks kulus Peedimaa sõnul aega, sest polnud lihtne leida nõuetele vastavat taaskasutatud paberit ja looduslike toorainete (sojaõli, vaikude) baasil valmistatud trükivärve tõi maale üksainus firma. Samuti kulus pea paar aastat proovitrükkidele, õige trükitiheduse ja värvikoguste leidmisele.

Kuna trükimasin oli olemas ja sellesse ei pidanud enam investeerima, hindab Peedimaa Rohelise Trükise käivitamise kuludeks umbes 50 000.

Rohelise Trükise ettevalmistamisel tehti palju koostööd ka Eestimaa Looduse Fondiga (ELF), kes sai eelmisel aastal 10% ja sel aastal 5% Rohelise Trükise kasumist. Saadud tulu peaks ELF aga kasutama sihtotstarbeliselt, näiteks looduse õppepäevade korraldamisel. Selle aasta väiksemat protsenti põhjendab Peedimaa sellega, et vastavalt kokkuleppele pole ELF suutnud tagada tellimusi Rohelisele Trükisele. ?Kuigi meilt on tellinud trükiseid Eesti keskkonnaorganisatsioonid, on suuremate välismaiste keskkonnaga seotud ühenduste tellimusi siiski veel vähe.?

Roheline Trükis on Peedimaa arvates oma ajast ees olev toode. ?See kõik vajab arusaamade muutumist, sest see mis teeme, annab võimaluse hoida metsa ja loodust,? selgitab ta. ?Mõelge selle peale, milline on ühe trükitoote eluiga. Ajalehel on see päev-kaks, kalendril aasta. Samas on võimalik paberi viis-kuus taaskasutustsüklit, mida saab teha lihtsalt ja väikese energiakuluga.?

Tellimuste arvu Rohelisele Trükisele mõjutab ka tavatrükisest 5?10% kõrgem hinnatase. ?Tellijale meeldib Roheline Trükis ja ta saab aru selle vajalikkusest, aga tihtipeale ei otsusta see inimene, kes meie juurde tuleb, hinna üle ning kokkuvõttes peab ta valima ikkagi kõige odavama pakkumise,? selgitab Peedimaa.

Roheline Trükis on registreeritud kaubamärk ja kõik need trükised kannavad vastavat märgistust. Seega on ka kliendil võimalus oma trükisega väljendada hoolivust keskkonna suhtes.

Lisaks Rohelisele Trükisele arvutatakse Triibus igal aastal oma ökoloogilise jalajälje suurust ehk siis seda, palju meie töö või tegevus koormab elukeskkonda. ?Trükikoja poolelt oli see eelmise aastaga võrreldes suurenenud, seda siis eelkõige mahtude suurenemisega,? ütleb Peedimaa. ?Ühe töötaja kohta olime me suutnud seda aga 30% vähendada.? Trükikojal on ka oma metsamaavaldus Tähtvere vallas, mille eest üheskoos hoolt kantakse, harvendatakse ja istutakse juurde uusi puid.

?Meil on üsna täpne ülevaade sellest, kui palju loodusressursse oma tegevusega tarbime ja katsume sama palju tagasi anda. See on oluline kõigile meie majas töötavatele inimestele ja sellise keskkonnaprogrammi olemasolu eristab meid kindlasti konkurentidest kõige selgemalt, kandudes edasi ka telliijatele, kes meid ja Rohelise Trükise on valinud.?

Ma arvan, et roheliste trükiste aeg pole veel päris käes. Keskkonna kaitsmiseks ja hoidmiseks tehtava lobitöö tulemusena on inimeste keskkonnateadlikkus küll tõusnud, kuid mitte sel määral, et sinna hakata ise rohkem investeerima. Kindlasti Rohelise Trükise osakaal tulevikus kasvab. Arvan, et ettevõtted pole täna lihtsalt selle peale tulnud, et tellides Rohelise Trükise, annavad nad nii oma panuse keskkonna kaitsmiseks ja tänu sellele jääb mõni puu langetamata.

Seega vajab Roheline Trükis enam tutvustamist ja suuremaid kampaaniaid.

Vähemalt Kesk-Eestis on tellija veel suhteliselt hinnatundlik ja valib pigem kriitpaberil klantstrükise kui taaskasutuspaberile tehtud trükise. Tegelikult sõltub väga palju tellija maitsest. Minu kogemus ütleb, et Rohelist Trükist tellib eelkõige sellest teadlik klient. Aga on ka neid, kes pärast paberinäidiste ja trükivõimalustega tutvumist on vahetanud kriitpaberi ökopaberi vastu.

Eestimaa Looduse Fond on aastate jooksul kokku puutunud paljude firmade ja riigiasutustega, kellele oleme teinud ettepanekuid muuta oma tegevust keskkonnasõbralikumaks. Paraku on tõsiselt keskkonna peale mõtlevaid riigiasutusi ja firmasid täna väga vähe. Pole ime, kui keskkonnaministeerium trükib oma infolehte keemiat täis läikpaberile. Triip on siin väga positiivne näide, kus üks firma omaalgatuslikult otsib võimalusi oma tegevuse keskkonnamõju igakülgseks vähendamiseks.

Keskkonnaküsimustega tegelemiseks on vaja kindlasti ettevõtte juhtkonna tugevat toetust, muidu jäävad keskkonnakaitsega seotud tegevused sisulise tegevuse asemel lihtsalt suhtekorralduse tasemele.

Looduskaitsjate seisukohalt on väga oluline, et Eestis tekiks rohkem positiivse looduskaitse hoiakuga ettevõtteid. Sellised ettevõtted aitavad äriringkondades ümber lükata müüti, et igasugune tootmine kahjustab paratamatult loodust ja loodushoidlik tootmine on liiga kallis. Alati on võiamlusi midagi loodussõbralikumalt teha, näiteks kasutada looduslikku päritolu trükivärve ja taaskasutatud paberit, nagu seda teeb Triip.

Ettevõtjad unustavad tihti ära asjaolu, et nende toodete tarbijatele võib vägagi korda minna looduse hoidmine ja nad on valmis selliste toodete eest ka rohkem maksma.