Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tüli kukutas ministri

Sirje Niitra 22. detsember 2004, 00:00

Tüli sai alguse selle aasta algul, kui Atonen keeldus alla kirjutamast liiniveo lepingut konkursi võitnud firmaga Tiandra Shipping Limited (TSL), kuna kahtlustas, et selle varifirma taga on Saaremaa Laevakompanii (SLK). Ministeerium kasutas selle firma omanike selgitamiseks koguni kaitsepolitsei abi. Selgus, et TSLi pangalaenu tagas Saare Finants, mis kuulub Leedo firmale Holostovi Kinnisvara. Veebruaris otsustab Atonen anda praamiliikuse korraldamise mandri ja kahe Eesti suurema saare vahel riigile, lubades seda teha oluliselt odavamalt. Tallinna Sadam (TS) saab korralduse hakata uusi praame otsima, ehkki selle juhid pole asjast kuigi vaimustatud. Leedo ütleb selle peale kohalikus lehes: ?Inimestel peaks ikka nii palju mõistust olema (aga vahetevahel ei ole ka), et oma ambitsioonide rahuldamiseks ei visataks 500?600 miljonit või koguni miljard riigi raha tuulde.? Atonen väidab, et on senise teenuse osutamisega rahul, kuid ei soovi SLK jätkamist. Tema hinnangul pole asi küllalt läbipaistev ja läheb riigile iga aastaga kallimaks. Ka peaminister Juhan Parts on sellal veel oma ministriga päri, lausudes: ?Meil ei ole mingit mõtet karta selliseid dogmasid, et riik läbi oma ettevõtte ei suudaks selle teenusega hakkama saada.?

Peagi tõdevad osapooled, et nii lühikese ajaga pole sobilikke laevu võimalik saada ja tekib oht, et praamiühendus võib 1. oktoobrist, mil lõpeb leping SLKga, katkeda. Leedo ütleb: ?Atonen võib oma poliitilist vastutust ka Valgas edasi kanda, mina pean saarel edasi elama ja siinsetele elanikele silma vaatama.? Ta ähvardab, et kommertsalustel sõites kallineb praamipilet 2?3 korda.

Augustis kinnitab TSi nõukogu juhatuse ettepandud kava ühisfirma loomiseks SLKga ja sõlmib eellepingu, mis satub kohe terava kriitika alla. Nimelt näeb see ette kümneaastase liiniveo lepingu SLK-le küllalt soodsatel tingimustel, mis tagavad kindla tootluse ja võimaldavad SLK 50% suuruse osaluse eest tasuda 200 mln krooni. Atonen süüdistab Leedot väljapressimises ja riigi vastu seina surumises ning kuulutab, et kui ühisfirma moodustatakse väljakäidud tingimustel, astub tema ametist tagasi. Kuid minister ei kavatse veel alla anda ja esitab valitsusele uue kava, mis näeb ette konkurentsiseadusele ja ühitranspordi seadusele tuginedes SLK suhtes sunnimeetodi kasutamist. Leedo küsib seepeale: ?Kas ma pean meestel käed raudu panema ja neid vägisi tööle sundima või?? Kuid valitsus lükkab sellegi ministri ettepaneku tagasi. Atonenil ei jää muud üle, kui esitab 9. septembril tagasiastumispalve, mille peaminister ka kohe rahuldab.

Läbirääkimisi SLKga jätkab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, kes pärast mitut ummikseisu viib need ka edukalt lõpule. Kaheaastasele liinilepingule SLKga kirjutab 28. septembril alla juba uus minister, Atoneni erakonnakaasalne Andrus Ansip, ning praamiliiklus mandri ja saarte vahel võib jätkuda, esialgu vanadel tingimustel.

Meelis Atonen: Kas ma tegin SLKga läbi rääkides vigu? Arvan, et olukorras, kus üks eraettevõtja soovib riigilt kogu aeg raha juurde, aga riik ei soovi seda anda, käitusin ma õigesti. Küsimus on selles, mis SLK algul küsis ja millistel tingimustel nüüd valmis jätkama oli. Oleksin pidanud algusest peale eeldama, et läbirääkimistelaua taga minu vastas istub halbade kavatsustega vastane.

Mis isiklikku vaenu puutub, siis ütlen, et mina ei tundnud seda inimest siis ega tunne tänagi. Oleme vaid mõned korrad põgusalt kohtunud. Mis isiklikku viha siin olla saab? Tegutsesin riigi huvides. Ma ei pidanud võimalikuks Leedo survele järgi anda.

Viga oli ka see, et usaldasin Tallinna Sadamat, kuid selle juhtkond oli valmis SLKga üskõik millistel tingimustel kokku leppima. Teine pettumus oli mulle peaminister, kes kümme päeva telefoni vastu ei võtnud, kuid valitsuse istungil teatas, et tegu on lollusega. Kui ka teine minu pakutud variant ei sobinud, sain aru, et mul pole selle peaministriga võimalik ühist keelt leida.

Vjat?eslav Leedo: Mina olen tänaseks kõik ära unustanud. Olen seda meelt, et konfliktis on alati süüdi mõlemad pooled. Eks me mõlemad tegime vigu. Samas ma siiski juhin tähelepanu, et maailmas pidi ju veebruari seisuga olema laevu tuhandeid ja öeldi selgelt, et sõita saab ilma dotatsioonita ning SLK likvideerigu oma äri.

Kahju, et majanduslik konflikt kasvas poliitiliseks ja isikutevaheliseks. Kui meid ründama hakati, muutusime samuti karvaseks. Meid süüdistati ju igasugustes asjades. Tegelikult ei saa üks väike ettevõte kunagi olla riigi suhtes jõupositsioonil, see on absurd. Selle asemel, et istuda rahulikult laua taha ja asjad selgeks rääkida, hakati ajakirjanduse kaudu süüdistusi esitama. Atonen solvus, kui me kohe talle ei allunud ja hiljem soovis juba kohta kätte näidata.

Mina ei usu, et meie ministri maha võtsime, ta kaevas ikka ise endale haua. Mina teadsin kohe, et ta meilt praamiliiklust ära võttes endale karuteene osutab. Aga Atonen on tark inimene, küllap ta sellest loost endale kasulikud järeldused teeb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing