Euroopa tühi reformijutt on kõige hullem

Kuna Euroopas ainult räägitakse reformist, ei saa selle kasu kunagi tegelikkuseks. Inimesed töötavad rohkem vaid siis, kui nad on kindlad, et makse ka tegelikult alandatakse. Finantsturgudel ei saa valitsuse kulude kärpimine mingit positiivset mõju avaldada enne, kui reformid tegelikult ellu viiakse. Samal ajal langeb tarbijate usaldus, majandustulemused halvenevad ja konsensus, mis on reformide heakskiitmise esimene eeldus, kaob.

Saksamaa hiljutine kogemus pakub sellest nõiaringist murettekitava näite. Sotsiaalsüsteemi reform on olnud Saksa ajalehtede esikülgede teema juba enam kui kümme aastat. Mõned arglikud sammud on tehtud, kuid 47% küsitletutest kavatseb vähendada tarbimist ebakindluse tõttu seoses pensionide ja tervishoiureformiga. Reformijutu tulemus on seega tarbijausalduse järsk langus.

Tänavatel võtab pessimism võimust. Eratarbimise kasv aeglustub: 2002. aastal 1% ja 2003. aastal 0,5%. Sellised langused reaaltarbimises on tööstusriikides haruldased, sest üldiselt võtavad tarbijad halbadel aastatel raha oma säästudest.

Vähenev tarbimine ja kasvav säästmine iseloomustab Saksamaal kõiki vanusegruppe. Kõige enam säästavad vanemad inimesed, kuid isegi 30-ndates inimesed panevad raha kõrvale varasemast rohkem, sest nad tunnevad muret reformide pärast. Ainsaid positiivseid märke võib näha noorimate majapidamiste tarbimises: vaid 20ndates aastates inimesed loodavad, et varem või hiljem viiakse reformid läbi ja nende maksukoormus väheneb. Pole üllatav, et vanemad inimesed on tarbimist piiranud rohkem kui nooremad. Pensionile jäädes on nad kaotanud peaaegu kõik valikuvõimalused: nad ei saa enam rohkem töötada ega ka liituda eratervishoiusüsteemiga ? kindlustusmaksed on nende eas juba liiga kõrged. Nii ei jää üle muud, kui loota säästudele ja praktiliselt teha lõpp tarbimisele.

Üllataval kombel on Prantsusmaa ainus suur euroala riik, kus tarbijausaldus on viimase aastaga kasvanud. Selle põhjus on lihtne: 2006. aasta valimised lähenevad ja poliitikud ei tee enam reformidest juttu. Seega: kui valitsusel puudub tahtmine reformiprogrammi läbi viia, siis on parim asi lõpetada ka sellest rääkimine.

Euroopa majandus kasvab 2004. a verevaese 1,8% jagu. Hiljuti alandas OECD oma kasvuprognoosi järgmiseks aastaks 2,5 protsendilt 1,9 protsendile. Selle põhjus on euro kursitõus ja ekspordi, mis oli seni euroala majanduste ainus tõukejõud, vähenemine. Kui Euroopa tahab oma majanduskasvu kiirendada, siis peab kasvama ka sisetarbimine.

Euroopal on tulevikus kaks arenguteed. Esimene on unustada reformid sootuks ja võtta maksimum neist neljast või viiest aastakümnest, mis Eu-roopale on jäänud, kuni sissetulek inimese kohta langeb siin allapoole selliste riikide taset nagu, ütleme, T?iili. Teine võimalus on muuta tõsiselt oma sotsiaalmudelit ja hakata kasvama nagu USA. Rääkimine tegutsemiseta on kõige hullem.

Autor: Alberto Alesina