Kuidas kaitsta riigiettevõtteid poliitikute kähmluste eest?

ÄP 23. detsember 2004, 00:00

Postimehe teatel valmistab Res Publica ette seadusemuudatust, millega riigi äriühingute juhtimine võetakse ministritelt ära ja antakse Riigikogule või riigikantseleile.

Äripäev seda ideed ei toeta, sest see suurendab veelgi riigifirmade juhtimise politiseeritust ning ebaefektiivsust.

Suured ja riigile kuuluvad infrastruktuuriettevõtted eesotsas Tallinna Sadama ja Eesti Energiaga on juba praegu liigselt politiseeritud. Seda näitab puhkenud vaidlus Tallinna Sadama sadamatasude tõusu üle. Äriühingute juhtimise delegeerimine Riigikogule muudab olukorra segasemaks.

Praegu on olemas üks persoon, kes vastutab. See persoon on minister, kelle on ametisse nimetanud Riigikogu. Res Publica ettepanek ei muudaks sisuliselt midagi. Ühe inimese asemel koosneks Tallinna Sadama aktsionäride üldkoosolek 101 liikmest või siis nende valitud esindajatest.

Res Publica ideel on üks tugev argument. Seadusemuudatus aitab vältida huvide konflikti. Praegu juhib majandusminister üldkoosolekuna Eesti Energiat ja Tallinna Sadamat ning samal ajal valitseb neid ettevõtteid kontrollivate energiaturu inspektsiooni ja veeteede ameti üle. Teoreetiliselt peaks järelevalvet teostavad inspektsioonid ja ametid olema oma tegevuses iseseisvad.

Huvide konfliktile viitab veeteede ameti tegevus. Nimelt otsustas amet jätta kinnitamata sadamatasude eeskirjad, mis lükkab edasi sadamatasude tõusu. Veeteede amet otsustas oodata ära konkurentsiameti hinnangu sadamatasude muutmise kohta. Veeteede ameti otsuse taga nähakse piltlikult öeldes majandusminister Andrus Ansipi kõrvu, sest Ansip on sadamatasude järsu tõusu vastu.

See võib nii olla, aga võib ka mitte olla. Toimetusele on veenev konkurentsiameti positsioon. ?Kui kellelgi on üldse võimalik välja tulla 50% suuruse hinnatõusuga, siis peab ta olema turgu valitseval positsioonil,? kommenteeris Tallinna Sadama tegevust konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos. Konkurentsiameti kohus ongi hinnata, kas hinnatõusu taotlus on põhjendatud.

Delegeerides riigifirmade juhtimise Riigikogule, võime kasu asemel riigi äriühingutele hoopis kahju tekitada. Poliitiliselt on muidugi sadamatasude järsku tõusu lihtne põhjendada. Operaatorite kasumid on liiga suured ja neilt tuleb osa raha ära võtta. Samamoodi võib poliitikutel tekkida kiusatus sekkuda elektri hinna kujundusse. Elektri kallinemine ei meeldi valijatele ja seda torpedeerides on lihtne poliitilist kapitali koguda.

Oleme Res Publica idee vastu seetõttu, et ettepaneku põhjuseks on puhkenud tüli sadamatasude ümber. Ühe firma nõukogus tekkinud konflikti lahendamiseks soovitakse teha muudatust, mis puudutab kõiki riigi äriühinguid.

Samuti ei toeta toimetus ideed asutada uut riigiasutust, mis hakkaks kureerima riigi äriühingute või inspektsioonide juhtimist. Tegemist oleks liigse bürokraatiaga. Selle ameti juhi näol tekiks juurde üks magus poliitiline ametikoht.

Äripäev on veendunud, et kõige parem lahendus on riigi äriühingute erastamine või infrastruktuuriettevõtete puhul vähemusaktsiate börsile viimine. See samm aitab poliitikute mõju riigi äriühingutele vähendada ning jätab infrastruktuuriettevõtted puutumata poliitikute omavahelistest kähmlustest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:59
Otsi:

Ava täpsem otsing