Euroraha nimel kiirustab Tallinn liialt

Tallinna linnavalitsuses arutati 17. veebruaril projekti ?Maismaaühendused sadamatega? keskkonnamõju hindamise programmi. Kõneldi probleemidest, mida tekitavad sadamatest lähtuvate veoste kavandatavad uued trassid Kadaka puiestee piirkonnale, sealsele parkmetsale.

Meie peame vajalikuks kõnelda hoopis projekti alusideest. Selles on a priori lähtutud mõttest, et sadamate asukohad, olemasolu, otstarve, veomahud ja veoste iseloom on juba ette teada. Samas teame, et Tallinna sadamate arengu­strateegia ? vaatamata linnavolikogu varasematele otsustele ? on siiani koostamata. Linna 1997. aastal konkursi korras tellitud ?Tallinna piirkonna sadamate, raudteesõlme ja sadamate maismaaühenduste arengu­kava? on jäänud lõpetamata. Tõenäoliselt on siin põhjus linnavõimude mitmekordne vahetumine.

Leiame ka, et tuginedes ainult Paljassaare-Russalka vahelise ala üldplaneeringule ilma sadamate arengukavata, ei saa kavandada tulevasi ühendusteid sadamatega. Oleme ühel meelel majandusdoktor Heino Levaldiga, et keskkonnamõjud on jäänud hindamata, tõstatatud probleemide lahendused on jäänud läbi töötamata.

Teiseks, arutamisel olnud programm näeb ette, et hinnatakse projektiga kavandatud tegevuste vastavust strateegiale ?Tallinn 2025? kui ühele alusdokumentidest. See peaks olema ju pikaajaline strateegia.

Vaid mõned näited probleemidest teede ehitamises. Lk 12 nimetatakse, et korraldamata on ohtlike veoste transport, nende hoidmise ja ümberlaadimise tingimused. Lk 34 märgitakse, et teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele; probleem on liikluse vähene keskkonnasõbralikkus: raskeveokid ja ohtlikud veosed liiguvad läbi linna.

Probleem on tegelikult see, et selliste veoste sihtpunktid üldse linna piires asuvad. Eesmärk peab olema ohtlike ja keskkonda koormavate veoste transiidi ja käitlemise lõpetamine Tallinnas. Samuti peaks lähtuma reeglist kasutada ohutute veoste transpordiks olemasolevat raudteevõrku, seda vajadusel täiendades. Strateegia peaks üheskoos sadamate arengukavaga ette nägema ohtlike ja raskete veoste kõrvaldamise, kuid ei tee seda.

Praegu on sadamate arengu kavandamine alles pooleli, mistõttu on täiesti otstarbetu hinnata sadamate maismaaühenduste keskkonnamõju. Linna tuleb käsitleda eelkõige elukeskkonnana, mitte kellegi või millegi äritegemise kohana. Kui elanikud keskkonna ebasobivaks muutumise tulemusena linnast kaovad, kaovad ka maksutulud ning suurenevad veelgi transpordiprobleemid.

Alustuseks tuleb Tallinna arengustrateegias määrata linnakeskkonna kvaliteedi indikaatorid nii looduse kui ka sotsiaalia, ettevõtluse jm valdkondades. Neid indikaatoreid on vaja ka sadamate arengukava hindamiseks. Strateegias on mainitud vaid linna osutatavate teenuste kvaliteedistandardite loomise vajadust ja mitte enamat. Alles seejärel saab kõnelda linna elu juhtimisest mingis suunas.

17. veebruari arutelul koorus välja, et euroraha Tallinna läbiva Via Baltica osa väljaehitamiseks on peaaegu tulekul, mistõttu oleks kohatu projektile vastu seista. Ilmselt seepärast projekti tagant kiirustatakse. Paljud ehk mäletavad veel, et fosforiidisõja ajal 1987?1988 toodi kaevandamise poolt välja sama argument: ainult rumal ütleb ära kohe-kohe Eestisse voolavast suurest üleliidulisest rahast. Ajad on muutunud, mõttelaad on jäänud stagnaaegseks.