Tallinn moosib kinnisvaraarendajaid

Tallinna volikogu 5. mai määruse ?Astangu ehitusmääruse kinnitamine? üldsätted ütlevad, et määratakse ehitusreeglid, teedeskeem, parkimise ja haljastuse põhimõtted ning loodus- ja muinsuskaitselised väärtused. Määrus on aluseks planeeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks. Tegelikult jätab määrus kõik otsad lahti. Tallinn tegutseb kinnisvaraarendajate huvides ? tekstist sai kergesti tuletada viis juhist nende moosimiseks.

Astangu I ehituspiirkonna (korterelamute ja roheala) kohta kirjutatakse: ?Detailplaneeringu käigus võib planeerida ka teisi korterelamutüüpe (erinev korruselisus ja korterite arv), kui need on sobivalt lahendatud ülejäänud elamutüüpide ja looduskeskkonnaga.? Siit näen: võimalik on või 60korruseline ja 500 m pikk kasarmu, arendaja saab alati väita, et see on sobivalt lahendatud. Vastupidist tõestada pole võimalik.

Kirjutatakse, et hoonete kõrgus on üldjuhul 9 m. Ent kuidas määrata seda üldjuhtu, millal rakenduvad erijuhud, ja millised on piirid?

Kui on kirjutatud, et Tähetorni 96 planeeritud haljasala- ja parkmetsamaa võib olla teatud osas elamukruntide koosseisus ja sinna võib planeerida sotsiaalobjekte, siis küsin: kes ja millal määrab selle ?teatud osa?? Kirjas on: ?Kruntide maksimaalne täisehitatuse protsent täpsustatakse detailplaneeringuga.? Aga Tallinna ehitusmääruste menetlemise kord (EMMK) näeb seda ette juba ehitusmääruses, samuti piirded, arhitektuursed ja ehituslikud, kruntide täpsed kaitse, kasutuse, hoonestuse tingimused, heakorra põhimõtted.

III piirkonna (äri-, tootmis-, spordi-, muinsuskaitselise väärtusega ala) kohta öeldakse: ?Detailplaneeringu käigus määratakse täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.? Aga seda nõuab EMMK.

IV ehituspiirkond (loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) peaks justkui saama kasutatud viidatud otstarbel. Kuid kirjas on, et detailplaneeringuga võib ette näha teisi maakasutusfunktsioone ? ehitada kaubandus-, teenindus-, elu- jm hooneid, ?kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud?. Seega tühi säte.

Lisas 1 konstateeritakse I ehituspiirkonna kohta, et elamud maastikukaitsealal (!) tuleb sobivalt ja ratsionaalselt lahendada koos turismiobjektidega ja väärtuslikku männikut, pangametsa ja ilusaid maastikuvorme arvestades võib planeerida ka elamuehitust... Ehk juhis 1: deklaratsioonid ja konstateeringud ärgu millekski kohustagu või siis andku vaba tõlgendamise võimalus.

Ehitusmääruses on eranditult kõik piirkonnad (s.o I?VI, sh haljasmaa-alad) ristitud ehituspiirkondadeks. Muud liiki maadele õigustust ei nähta. Juhis 2: kõik vähegi võimalikud kohad tuleb täis ehitada.

Määruses mainitakse vaid vanu külateid ja kivi­kirstkalmeid. Muidugi segab kinnisvaraarendust teadmine, et Astangu paekallas koos sellesse Esimese maailmasõja ajal rajatud tunnelitega, allikasoolaadse looduskooslusega ja tehnogeensete kuhjatistega moodustab unikaalse kompleksi, mis väärib kaitset, säilitamist ja populariseerimist. Juhis 3: üldist ja turistlikku huvi pakkuvate objektidega teksti mitte koormata.

Ala hõlmavate keskkonnauuringute asemel tuleb neid teha üksikute detailplaneeringute raames. Juhis 4: piirkonnale üldist tähtsust omavad keskkonnauuringud teha osakaupa, et vältida arendusprotsessi häirivate tulemuste saamist.

Määruses on mainitud, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutatakse Mustamäel ja Õismäel. Seega piirkonnas, kuhu tahetakse lisandada vähemalt 6000 elanikku, 1500 töökohta ja kavandatakse vähemalt 880 000 m² ehitusmahtu, ei peeta sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid vajalikuks. Juhis 5: väärtuslikku piirkonda mitte risustada teenindusettevõtetega, nende alla jääv maa ei too tulu.

Nende Astangu ehitusmäärusest tuletatud juhiste järgi elamisel saab tagatud, et hundid saavad kenasti söönuks ja ka lambad ilusasti sööduks. Pärast jäävad hundid kurvaks.