Järgmisel aastal võtame kaotatud turuosa tagasi

Kuigi Tallegg on Eesti mõistes suurettevõte ja ainuke linnulihatootja Eestis, ei ole linnuliha tootmine siinmail lihtne. Võrreldes naabritega on Eesti ainuke riik, mis ei toeta linnukasvatust. Peale kohalike toetussummade ning eurorahade jääb Eesti linnukasvatus ilma ka võimalusest konkureerida ausalt välismaiste tootjatega.

Ebavõrdne konkurents ei ole ainuke murelaps Eesti linnulihatootmises ? kogu maailma linnukasvatust vaevav salmonellabakter jõudis kevadel ka Talleggi lindlatesse.

Talleggi eeldatavast kasumist, mis esimeses kvartalis ka täitus, sai esimese poolaasta lõpuks 7,4 miljoni krooni suurune kahjum, mis teisel poolaastal tänu mitmetele täiendavatele kulutustele ja investeeringutele ei vähene.

Tänaseks oleme bakteri üle kontrolli saavutanud, kuid see on põhjustanud Talleggile väga suure kahju. Hea aasta alguse järel oleme kaotanud Eestis 20?25% müügimahust.

Müügimahud on vähenenud nii ettevõtte tarneprobleemidest tingituna ? ajutiselt puudus piisav oma tooraine, sest neli nädalat seisis haudejaama töö desinfitseerimise pärast ? kui ka konkurentide olukorda ära kasutava tegevuse tõttu.

Salmonella on Euroopa linnukasvatuses suhteliselt levinud bakter. Järgmisest aastast hakkavad ELis kehtima uued mikrobioloogilised nõuded, mis lubavad linnulihas vähesel määral salmonella olemasolu. Selgituseks: salmonellabakter hävib kuumutamisel (vähemalt 72 kraadi juures).

See tähendab, et vältida tuleb ainult toore liha ja toorete munade söömist. Nakatunud lihast toodetakse kõikjal maailmas termiliselt töödeldud tooteid, näiteks rulaadi, vorsti ja sinki. Ei ole vist linnulihasõpra, kes poleks märganud, et Eesti kaubandusse on üha jõulisemalt trüginud Leedu päritolu kanalihatooted.

Aastaid oma tootjaid hellitanud Leedu põllumajandusel läheb hästi: viimastel aastatel on nende põllumajanduse bilanss plussis.

Leedu põllumajandustootjad on tänu soodustustele nii heal järjel, et väga tõenäoliselt on varsti pea pool Eesti toidulettidel müüdavast toidukaubast lõunabalti päritolu. Täpselt nagu on juhtunud juustutööstuses.

Hinna alusel Tallegg leedukatega võistelda ei suuda, ja seda mitmel põhjusel. Esmalt juba mainitud riikliku toetuse puudumise tõttu: kui näiteks välismaised tootjad saavad ohutusse investeeritavad summad riigilt, siis Tallegg peab leidma vajaminevad summad ise.

Teisalt investeerib Tallegg palju tootearendusse. Risk on end ära tasunud ? uued tooted on võitnud nii tarbijate kui ka toidukriitikute poolehoiu. Väga hästi on turg vastu võtnud ka meie sellesuvised uudistooted, mille tõime turule pärast kriisi puhkemist. Meie eesmärk on lüüa konkurente mitte hinna, vaid kodumaisuse ja usaldusväärsusega.

Ka salmonellaprobleemiga võideldes oleme võtnud eesmärgiks ohutuse: nakatunud tooted turule jõuda ei tohi. Selles töös on meid aidanud karm riiklik järelevalve, mis kontrollib eranditult kõiki meie firmast välja minevaid partiisid. Kaup läheb teele alles siis, kui on kindel, et ta on bakterist puutumata. Täielikult loodame salmonellast vabaneda aasta jooksul.

Tänaseks taastatud normaalne majandustegevus lubab eeldada, et lindude tootmisel jääme prognoositud 11 miljoni kana asemel eelmise aasta tasemele, mis oli 9,1 miljonit lindu. Järgmisel aastal tahame konkurentidelt kaotatud turuosa tagasi võita.

Viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud tervislikkus ja turule tulnud uued tervislikud tooted on pannud inimesi eelistama linnuliha. Ka pärast salmonellakriisi ei ole linnuliha tarbimine Eestis tegelikult vähenenud.

Turuosad on lihtsalt kriisi tõttu veidi ümber jagunenud. Usun, et lähiaastatel võidab linnuliha turuosa juurde ka punase liha arvelt.

Talleggis tegeleme praegu sugukarja ja farmide tööjõudluse taastamisega ning üsna pea on tootmine jälle täies võimsuses.

Eesti broiler ei kao kuhugi ning tarbija otsustab, kas eelistada tuntud kaubamärgiga Eesti linnuliha või vähetuntud, kuid veidi odavamat importtoodangut. Isiklikult eelistan alati eestimaist!