Töövaidluskomisjon lahendab kuni 50 000krooniseid nõudeid

Uuest aastast jõustuvad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatused, mille kohaselt ei lahendata töövaidluskomisjonides enam vaidlusi, mille rahalised nõuded on üle 50 000 krooni.

See tähendab, et alates 1. jaanuarist ei võta töövaidluskomisjon menetlusse töövaidlusavaldust, milles esitatakse teisele poolele 50 000 krooni ületavaid rahalisi nõudeid.

Vastavalt seadusele peab töövaidluskomisjonile esitatavas rahalise nõude avalduses olema märgitud nõudesumma. Kui avalduses esitatakse mitu erinevatel alustel rahalist nõuet, näiteks maksmata palgas ja hüvitistes, võtab töövaidluskomisjon avalduse menetlusse ainult siis, kui rahalised nõuded kokku ei ületa 50 000 krooni. Seega, kui nõue jääb alla 50 000 krooni, on võimalus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni, kui aga ületab, tuleb pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.

Töövaidluskomisjonides töövaidlusasjade lahendamise praktika näitab, et enamik avaldusi sisaldavad töötajate rahalisi nõudeid.

Maksmata palga nõuetena on sagedamini maksmata lisatasud õhtuse ja öötöö eest, samuti ületunnitöö lisatasud. Sageli kasutavad töötajad maksmata palga nõudmiseks seaduses ettenähtud kolmeaastast aegumistähtaega.

See tähendab, et töövaidluskomisjonile ei esitata avaldust mitte pärast maksmata palga fakti ilmnemist, vaid alles siis kui aegumistähtaeg hakkab mööduma.

Teine märkimist vääriv muudatus on seaduses töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise arusaadavamaks sätestamine.

Kui siiani ei olnud päris selge, kummal poolel kohtumenetluses üks või teine isik on, siis nüüd sätestab seadus selgelt, et hageja on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik, näiteks töötaja ja kostja on kohtule taotluse esitanud pool, näiteks tööandja.

Seadust on täiendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise osas. Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust edasi arutamiseks maakohtusse.

Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud otsusega selle vaidlustamata osas.

Uus on seaduses ka see, et poolte taotluses lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke.