Arvutikaupade tugevais müügitulemustes suur osa tarbimislaenudel

Analüütikud arvasid nii üle-eelmisel kui ka eelmisel aastal, et ega tarbimislaenude soovijaid palju enam ole ? kuid ka tänavu kumab Hansapanga väikefinantseerimistoodete töötajate kontoriakendest valgus ka hilistel õhtutundidel. Ilmselt kasvab tarbimislaenude maht üle igasuguste ootuste. Eesti arvutikaupade müügitulemusi vaadates võib seda arvamust vaid kinnitada.

Müüginumbrite osas detailsemaks minnes ei saa üle ega ümber sülearvutist. Selle aasta lõpus tõdeme ilmselt, et Eestis on neid müüdud ligi kaks korda rohkem kui mullu. Samal ajal on kasvanud ka lauaarvutite ? ja just kodumaiste ? müük. Eesti erinebki vanadest Euroopa riikidest selle poolest, et põhilise osa turust teevad kohalikud arvutitootjad. Mujal domineerivad maailma juhtivad brändid.

Teine suur ja oluline kaubagrupp ? monitorid ? on selle aastaga joont alla tõmbamas kineskooptehnoloogiale (CRT), mida asendab vedelkristalltehnoloogia (LCD). Hinnad langevad tootjatevahelise konkurentsi tõttu nii kiiresti, et täna ostab tavatarbija endale juba 19tollise monitori. LCD-monitoride müük on kasvanud sel aastal umbes poole võrra.

Digikaamerate ostubuum on Eestis stabiliseerumas, veel mullu kasvas meie müük viis korda. Huvitav on märkida, et Lätis ja Leedus on digikaamerate müügis mitmekordne kasv just sel aastal. Eesti tarbija vahetab praegu oma esimese ehk lihtsama ja odavama digikaamera välja korralikuma vastu. Nii koju kui ka kontorisse valib ta endale juhtmeta multifunktsionaalseid masinaid, mis prindivad ilusaid fotosid, teevad koopiaid, skaneerivad ja saadavad fakse.

Igasugused telefoni ja arvuti aksessuaarid on muutunud äärmiselt populaarseks ning enamik neist vidinatest töötab täna juba ilma juhtmeta. Hiljuti kohtusime ühe uue tootjaga, kes arendab välja käed-vaba-komplekte: MP3-mängijad ja GPS-seadmeid. Peab tunnistama, et need seadmed lähevad päris väikeseks ja ka patareide kestvus on juba väga pikk.

Multifunktsionaalsete kõik-ühes-toodete arendus on läinud õiges suunas, müük kasvab jätkuvalt suure hooga. Tooted, kus on ühendatud faks, koopiamasin, skänner ja printer, on muutunud töökindlaks ja teevad kõike võrdselt hästi.

Polüfunktsionaalsed telefonid ja kaamerad jäävad ilmselt siiski ni?itoodeteks. Informeeritud ostja teab, et kui tahad teha häid pilte, pead ostma fotoaparaadi ning telefon seda ei asenda. Samuti ei saa videoklippe salvestav digifotokaamera asendada kunagi digivideokaamerat.

Endiselt kasvab kiiresti WiFi-seadmete ja -modemite müük, kasvuprotsent on tänavu ca 30. Lisandunud on internetikõne VoiPi ja Skype?i tarvitamise seadmed.

Prognoosisime eelmise aasta lõpus, et kuue aasta pärast on kõigil kodus plasmateler. Ilmselt saame siiski veel näha LCD- ja plasmatelerite vahelist võitlust. Mõlema toote arendustegevused käivad suure hooga, seega ei või teada, millega tootjad suudavad turgusid üllatada. Täna on need tooted veel suhteliselt kallid, kuid võime võtta teadmiseks, et Hiinas saab täna head pilti näitava plasmateleka kätte umbes 6000 krooni eest.

Jalutasin ükspäev mööda Tallinna kesklinnas paiknevast kortermaja ehitusplatsist. Keset suurt auku seisis ekskavaator. Kopa ümber askeldas kaks meest, mõlemal sülearvutid ees lahti ja käis kibe kopa rikke põhjuse otsimine. Mehed olid puhastes igapäevariietes, kuskil ei olnud näha õliseid mutrivõtmeid. Arvutiga kopa parandamise lugu viis mind arusaamale, et me ei hoomagi, kui suured muutused leiavad praegu meie igapäevaelu rutiinides aset tänu tehnoloogia arengule.

Arvutite ja tiigriga seonduv on meil olnud poliitiliste eneseupitajate teema. Samas on üle pika aja ka midagi konkreetset ette võetud ? Tallinn plaanib koostööd Inteliga ja on seadnud eesmärgiks viia kolme aastaga internetiühendus iga leibkonnani. Samuti soovitakse igale leibkonnale luua võimalus hankida soodsa hinnaga baaskonfiguratsiooniga arvuti. Lõpptulemusena võiks Tallinn mõne aastaga muutuda n-ö digitaalseks linnaks. Mõte on ju hea. Loodame, et poliitilised tõmbetuuled ei sega selle projekti arengut.

Lisaks linnavalitsusele võiks ka kinnisvaraarendajad pakkuda valmis korterit, kus hinna sees on korraliku internetiühendusega arvuti. Korteri ostja ju täna niikuinii ei vaata, palju korter maksab ? mõni asi siis see arvuti sinna lisada. Hulgimüüjana oleme koostööks valmis.

IT-sektori poolelt vaadates on teretulnud iga ühiskondlik algatus, mis soodustab tehnoloogiate kasutuselevõttu. Näiteks elektrooniline hääletamise võimalus võiks 2007. aasta Riigikogu valimistel tuua hääletama noored ja töökad inimesed. Täiesti arusaamatuks jääb skeptikute arvamus, et elektroonilisel süsteemil on turvariskid. Eestis pole ju absoluutselt mitte mingisugust vahet, kes saab valimisvõidu, võimule saab ju ikka see seltskond, kes seal peab olema. Minu arvates muudab see asjaolu Eestis igasuguse valimissüsteemi väga turvaliseks. Ja järgmiste valimisteni on veel aega.