Eesti ettevõtted ei saa veel nina püsti ajada

Briti instituudi AccountAbility koostatud vastutustundliku konkurentsivõime (Responsible Competitiveness) indeksis pälvis Eesti maailmas 16. koha. Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ettevõtte igapäevases äritegevuses ja suhetes kõigi sidusgruppidega vabatahtlikult loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga arvestamist ning selle edendamine riiklikult aitab tõsta konkurentsivõimet.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi eestvedajate arvates on vaatamata kõrgele kohale edetabelis rõõmustamiseks põhjust vähe. Kuigi makronäitajate osas on Eesti kõrgel kohal, rakendavad vähesed ettevõtted vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid teadlikult ning selle potentsiaal riigi konkurentsivõime suurendamiseks on realiseerimata.

Vastutustundliku konkurentsivõime indeks ühendab riigi tasandil vastutustundlikule ettevõtlusele antud hinnangut ning Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeksit, seades nii pingeritta 80 riiki üle maailma. Indeks koosneb kolmest näitajast.

Neist kahe, peamiselt kodanikuühiskonna arengut peegeldava väliskeskkonna ja looduskeskkonna kaitsega seotud näitaja tulemused on Eestis kõrged, ent vastutustundliku ettevõtluse rakendamine ettevõtte tasandil tunduvalt nõrgem. Viimane sisaldab näiteks ettevõtte valitsemise, eetilise juhtimistava ja inimkapitali arendamisega seonduvat.

AccountAbility juhi Simon Zadeki sõnul toimub vastutustundliku ettevõtluse areng kahel tasandil - organisatsioon ja ühiskond. Ettevõtte tasandil alustatakse peamiselt kaitsepositsioonil olevast lähenemisest. Ühiskonna tasandil ilmneb nn peiteaeg, kus ühendused ja teadusringkonnad on valdkonnast teadlikud, ent ettevõtted ignoreerivad seda. Edasine areng võiks toimuda suunas, kus vastutustundlikkus on osa ettevõtte strateegiast, ettevõtted teevad sektorisiseselt koostööd, vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted sisalduvad seadusandluses ja ärinormides.

Zadek kinnitab, et nii valitsused kui ka ettevõtted ise hõlmavad vastutustundliku ettevõtluse üha enam oma strateegiatesse, et arendada ja säilitada konkurentsivõime riigi tasandil. Vastutustundlik konkurentsivõime kirjeldab turge, kus ettevõtteid "tasustatakse" vastutustundliku käitumise eest ja "karistatakse" vastupidise eest.

Selleks, et turul nõudluse ja pakkumise kujunemise käigus hinnataks rohkem vastutustundlikku ettevõtlust, on oluline edendada riigi ja ettevõtete koostöös nn mõistlikku ettevõtluspoliitikat, mis ei pärsiks ettevõtete panust sotsiaalse ja looduskeskkonna arendamisse, vaid soodustaks vastavate juhtnööride, standardite, teabe ja auhindade väljaandmist ja aitaks kujundada vastutuskeskse konkurentsivõime mekat.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi esindajate hinnangul võiks Eestis esmalt algust teha sektoritevahelise koostöö arendamisega vastutustundliku ettevõtluse osas, mis aitaks omakorda tõsta ka riigi konkurentsivõimet. Osapoolte dialoog aitaks leida vastust küsimustele, milliseid tingimusi ja tegevusi on vaja vastutustundliku ettevõtluse arenguks Eestis. Ideede kogumine ja tegevuste väljatöötamine on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi eesmärk ja selle avakonverents toimub täna.

Autor: Elina Rääsk