Euroabiraha jääbki vist kasutamata

Eesti euroraha kulutamise prioriteete (50 miljardit krooni aastail 2007-2013) on tüütult igav lugeda - taas leiab kinnitust tõsiasi, et pikalt kirjutamine nõuab tunduvalt vähem vaeva kui lühidalt ja konkreetselt. Mida arvata lausest: "On vaja ka tegelda transpordi üldise riikliku korraldamise ja koordineerimise (sh planeerimise, rakendamise ja järelevalve) süsteemi tõhustamise ja tehnilise valmisoleku parendamisega"? Mitte midagi.

Äripäev teeb ettepaneku praegune eesmärkide ja prioriteetide mustand delete'ida, vähendada prioriteetide arvu ja koostada uus, maksimaalselt 10leheküljeline loetav dokument.

Esimeses prioriteedis "Paremad ühendusvõimalused", mille all peetakse silmas diskussiooni tekitanud Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, pole üheski kohas seda maanteed nimetatudki - milleks selline maskeraad?

Lennart Meri etnograafilises filmis "Linnutee tuuled" peavad muistsed loodushingestatud soomeugrid karupeiesid, mille juures ei tohi karu ennast nimetadagi. Kas ebausk keelab Tallinna-Tartu maantee laiendust nimetamast? Kindlasti saame vastuväite osaliseks, et paremad ühendusvõimalused ei tähenda kõigest üht neljarealist maanteed, vaid palju enamat. Jah, selles on mustandi kirjutajail õigus. Aga Tallinna-Tartu maantee ääres elavat tädi Maalit, samuti enamikku autojuhtidest, huvitab siiski, kas tuleb laiem maantee, mitte lehekülgedepikkune keerutamine.

Väiksema keskkonnakoormuse peatükis seatakse meie arvates ebarealistlikud sajaprotsendised eesmärgid.

Praktiliselt sisutühi on prioriteet "Ettevõtluse areng ja tootlikkuse kasv", mis hõivab viis lehekülge. Mokaotsast mainitakse teadus- ja tehnoloogiaparke, peetakse vajalikuks turismi arendada - kas see pole niigi selge.

Eesmärkidest ja prioriteetidest, kokku 66 leheküljel, jääb mulje, et võimalikult põhjalikult tahetakse katta eranditult kõik majanduse ja ühiskonnaelu tahud. See on võimatu. Püüdes eurorahaga kõike arendada, pudeneb raha liivana sõrmede vahelt. On väheusutav, et nii üldsõnaliste eesmärkide jaoks üldse euroraha antaksegi. Kui see dokument ei olegi mõeldud euroabiraha praktiliseks kasutamiseks, vaid mingisuguseks raamistikuks (sotsialistlike viisaastakute perioodil öeldi - direktiivid) või vormiks, mis tuleb alles sisuga täita, siis ei tohiks olla kahju see mustand minema visata. Ja alustada ilma ülipika sissejuhatuseta.

Kindlasti ei pea eesmärgid ja prioriteedid koosnema vaid üksikute objektide või programmide loetelust, kuigi täielikult ilma nendeta ei liigu koorem paigalt.

Senisest mustandist passib üle võtta tabelikesed, kus on arvuliselt määratud Eesti seisund mingi näitaja osas ja samuti eesmärk, kuhu me tahame välja jõuda aastaks 2013.

Usutavasti ei ole inimestel midagi selle vastu, kui Euroopa Liidu abirahaga valmib midagi käegakatsutavat; kui saame öelda, et just selle tõi kohale Euroopa Liit.

Praegu jääb aga mulje, et eesmärk on viiskümmend miljardit krooni võimalikult ühtlase kihina üle Eesti maha laotada. Sellisel juhul leiaks korra aastas maast (igalt ruutmeetrilt) 20 sentif

Autor: ÄP