Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vana hea Eesti Energia
Eelmise nädala arktiline antitsüklon viis mõtted tihedamini kui tavaliselt energiakandjatele: elektrile, gaasile, kütteõlile - kas ikka jätkub? Jätkus, ja võib-olla tänu just paljukirutud põlevkivielektrile.
Kui elektrienergia tarbimine tõusis 1500 megavatini tavapärase 900-1000 megavati asemel, siis on selge, et niisugust vahet ei kata ükski tuulepark, hüdroelektrijaam või muu alternatiiv. Eesti Energiale jääb paraku õigus, et "rohelised" alternatiivid aitavad tavaolukorras, ent eriolukorras peavad varustuskindluse tagama ikkagi nemad. Ka maagaasi rõhk kipub külmaga langema, põhjuseks füüsika (gaasi olekuvõrrand) ja poliitika (jõujooned Venemaa ja tema gaasi ostvate riikide vahel).
Et siis põlevkivi ahju edasi?! Jah, niikaua, kuni Eestil oma tuumaelektrijaama pole.
Autor: Mati Feldmann