Püsigem rõõmsad, hoolimata ilmast!

See on ju lihtne. Mis teeb rõõmu kargel hommikul? On see kergelt härmas autoklaas, mis on just nii palju külmamustrine, et olla kaunis, kuid samas ei sunni sind minema välja seda maha hõõruma? Võid lasta mootori soojaks ning vaadata inimesi läbi lumelillede pea kogu tee toimetusse. Samas äkki on see rõõm hoopis teadmisest, et see külm on üks viimaseid ja varsti on jälle see aeg, kui loodus armub?

Vahet pole - mõistlik inimene naudib seda aega, milles ta elab, ja kohta, kus ta on. Ei ole mõtet pidevalt igatseda taga möödunud aegu või oodata uusi, täiesti võimalik on leida ilu ka käesolevast hetkest, vahel tuleb selleks vaid seisatada ja ringi vaadata. Praegu on jaanuar jäämas selja taha ning Eestimaa Talv täies õies. Maitsta on saanud nii korralikku külma kui ka sula. Paljud õhkavad, et sooviks ära kuhugi soojale maale. Olen märganud, et mitte külm ei tekita mõtteid soojast maast, vaid just sula. Porine pluss kaks on hoopis see, mis heidutab. Käesolev Visiooni number püüab püsida seal, kus eestlasele meeldib - kas miinuskraadides Lapimaal või kuumas Tais ja Kambodžas. Ning et mitte mõelda lähenevale kevadisele vitamiinipuudusele ehtisime Mari eksootiliste importviljadega. Talves peab ikka püüdma meele rõõmsa hoida!