Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Noorendikud saavad maamaksust priiks

Ain Alvela 30. jaanuar 2006, 00:00

Erametsaliidu mitu aastat kestnud lobitöö tulemusena ja Rahvaliidu initsiatiivil võimuleppesse kirjutatud metsanoorendike maamaksuvabastus võib saada tegelikkuseks, sest rahandusministeerium alustas maamaksuseaduse muudatuse eelnõu väljatöötamist.

Üks seadusemuudatuse eesmärke on vabastada maamaksust kuni 20aastased metsanoorendikud. Kui maksuvabastust puudutav seadusemuudatus Riigikogus läbi läheb, pannakse käiku riigieelarves olemasolev 20 miljonit krooni, millega riik lubab kompenseerida kohalikele omavalitsustele saamata jääva maksuosa.

Praeguste plaanide kohaselt tuleb maakondlikel keskkonnateenistustel hakata juba alates aprillist metsaomanikelt maksuvabastuse taotlusi vastu võtma. See eeldab, et maamaksuseaduse muudatused peavad hiljemalt märtsi lõpuks Riigikogu kinnituse saama.

Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa kinnitab, et noorendike maamaksust vabastamine on tõepoolest erametsaliidu algatus.

"Nüüd on antud lubadus see ellu rakendada, kuid aastaid räägitud teema edeneb visalt," nendib Eelmaa, kes on ühtlasi ka ise metsaomanik. "Kuna Eesti metsaomanik on Läänemere piirkonnas kõige karmimalt maksustatud, pole kavandatav muudatus mingi päästerõngas, kuid annab riigi poolt metsaomanikele sõnumi, et teie töö on tunnustatud."

Eesti suurim eraisikust metsaomanik Aivar Vene, kelle omanduses on umbes 1800 ha metsamaad, ütleb, et kui noorendike maamaksuvabastus peaks jõustuma, siis ta kindlasti seda ka taotleb, sest ainuüksi Lahemaa rahvuspargis on tal Natura-alade all kinni ligemale 150 ha metsa. "Mis ma selle eest niisama maksan, kui kaitsemetsas ei tohi varsti enam hingata ka," nendib Vene. "Niikuinii pead metsaga jännates kogu aeg raha ainult välja käima. Mida aasta edasi, seda enam saab selgeks, et mõistlikum on tegeleda teistel aladel, kas või ehituses."

Samas ei usu Aivar Vene, et metsade senisest usinama taastamise saavutamiseks mõeldud algatus ka oma eesmärki täidab, kuna bürokraatiat lisandub üha juurde. "Sellega ei innusta küll kedagi - kes siiani taastas, teeb seda ka edasi, kes mitte, ei hakkagi tegema," märgib ta. "Maaparandusraha tuleb taotleda ühest kohast, nüüd seda teisest kohast, iga asja jaoks on oma ametkond. Asjaajamise lumepall läheb juba nii suureks, et selles orienteerumiseks tuleks eraldi inimene palgata."

Põlvamaa Ahja vallavanem Mart Vardja on seda meelt, et oma metsa lagedaks raiunud ja sealt juba tulu tasku pistnud metsaomanikke ei peaks üldse toetama, vähemalt ei tohiks seda teha omavalitsuste arvel. Aastas umbes 400 000 krooni maamaksu näol eelarvesse teenivas Ahja vallas võib noorendike maamaksuvabastuse tõttu saamata jääv summa küündida 200 000 kroonini. "Meil on lageraieid palju ja see on meie jaoks suur summa. Riik küll lubab meile seda kompenseerida, aga eks see pannakse jälle mingisse valemisse ja siis ei saa lõpuks enam keegi aru, kellele ja kui palju," räägib Vardja.

RMK meediasuhete juht Marko Kadanik möönab, et metsanoorendike maksustamisel pole praegu mingeid erisusi, maksustamine toimub katastriüksuse kõlvikulise koosseisu alusel.

"Kui maa on maakatastris metsamaana, siis maksustatakse kõiki metsi ühes omavalitsusüksuses sama põhimõtte järgi, sama maksu tuleb maksta nii noorendikult kui ka küpselt metsalt," iseloomustab Kadanik kehtivad maksusüsteemi. "Kui noorendik on tekkinud looduslikule rohumaale, siis sõltub ikkagi, milline kõlvik on registreeritud maakatastris, sest kõlvikute pindalade määramisel lähtub omavalitsus maakatastri andmetest."

"Väga palju kohtab omavalitsustes suhtumist, et metsandus on üks väga kasulik äri ja metsamaa maks aitab tublisti täita omavalitsuse eelarvet," nendib ta. "Kes peaks olema rumal ja deklareerima vabatahtlikult oma loodusliku rohumaa metsamaana, et maksta kümme korda kõrgemat maamaksu?"

Maamaksuseaduse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas ka ametkondadele lisanduvat töökoormust. Liis Plakk maksu- ja tolliametist hindab siiski, et maksu administreerimine ei too maksuhaldurile märkimisväärset lisatööd.

Praeguse maamaksuseaduse kohaselt on haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 0,1-2,0%, metsamaa puhul kuni 2,5% maa maksustamise hinnast aastas. Praktikas rakendavad omavalitsused põllumaa puhul keskmiselt ühe protsendi suurust, metsamaa puhul aga maksimaalset võimalikku maamaksumäära.

Statistilise metsainventeerimise andmetel on kuni 20aastaste noorendike pindala kõikides Eesti metsades 273 500 hektarit. Noorendike alla jääv pind moodustab umbes 12,3% kogu metsamaa pindalast. Samas on okaspuunoorendike pindala 65 700 hektarit, seega vaid kolm protsenti metsamaa pindalast.

Eesti Maaelu Arengukava 2004-2006 märgib, et põllumajandusmaa moodustab Eesti territooriumist 30%.

Statistikaameti ja 2001. a põllumajandusloenduse andmetel oli 2001. a lõpuks 1,33 miljonist hektarist põllumajandusmaast kasutusest väljas 441 977 ha. 376 750 hektaril jääb mulla boniteet alla 35 hindepunkti. Statistilise metsainventuuri analüüside andmetel on metsastamiskõlblik kuni 150 000 ha maad.

Lisaks põllumajandusmaale on metsastamiskõlblikuks arvatud ka 25 000 ha põõsastikke, mis enne võsastumist olid põllu- või rohumaad. 20-30 aasta jooksul võib saada metsamaaks veerand looduslikult, enamasti lehtpuuga (hall-lepp 20%, kask 30%) metsastunud 25 000 ha praegusest põllumaast.

Maamaksuseaduse muudatuste eelnõu valmistab ette rahandusministeerium koostöös keskkonnaministeeriumiga.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooni osakonna juhataja kt Annikky Lambi sõnul tuleneb metsanoorendike maamaksust vabastamine kehtivast koalitsioonilepingust ning selle peamine eesmärk on metsauuenduse soodustamine.

"Metsamaa ja põllumaa erinev maksustamine oli omaaegne poliitiline otsus põllumajanduse soodustamiseks. Põllumaa madalam maksumäär on ajutise iseloomuga, kuid tänaseni pole seda muudetud," selgitab Lamp.

Maamaksuseaduse muudatuste eelnõu valmis koostöös keskkonnaministeeriumiga. Viimase ülesandeks oli sõnastada eelnõu see osa, kus kirjas, kes, millal, millistel maatükkidel ja millistel tingimustel on õigustatud maksuvabastust taotlema.

Keskkonnaministeeriumi metsanduse osakonna peaspetsialist Maret Parv märgib, et seadusemuudatuse idee on innustada füüsilisest isikust või eraõiguslikust juriidilisest isikust metsaomanikke senisest agaramalt metsauuendusega tegelema.

Maksuvabastuse saamise üks eeldustest on asjaolu, et metsanoorendik peab kasvama metsamaal. Näiteks põllumaa metsastamise korral peab omanik maamaksust pääsemiseks maatulundusmaa kõlvikulise koosseisu muutma põllumajandusmaast metsamaaks. Üks nõue on ka säte, et maksuvabastuse alla käib vaid juba uuenenud mets. Mets loetakse uuenenuks, kui ühel hektaril kasvab vähemalt 1200 puistu põhipuuliigi 0,8 meetri kõrgust puud.

"Eelnõu kohaselt on noorendike maksuvabastuse alus omaniku taotlus kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele," selgitab Maret Parv. "Seda tuleb teha vähemalt nelja, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödudes pärast metsaosa hukkumist või õiguspärase raie tegemist. Metsaosa peab olema uuenenud vastavalt metsaseaduses sätestatud nõuetele."

Noorendiku hukkumisel tekib omanikul taas metsa uuendamise kohustus, kusjuures uuenenud alale saab omanik ka uuesti maamaksuvabastust taotleda.

Kavandatava metsanoorendike maksuvabastuse eelnõu valguses tõuseb päevakorda kinnistu sihtotstarbe ja kõlvikulise koosseisu andmete täpsustamise ning muutmise vajadus.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Eve Rebane nendib, et kui maaomanik omal algatusel ei esita soovi kõlvikute piiride täpsustamiseks ning muutmiseks, siis kehtib sellel alal maareformi aegne seis selliselt, nagu see tol hetkel dokumenteeriti.

"Kõlvikulise koosseisu muutmiseks põllumajandusmaast metsamaaks tuleb maaomanikul ühendust võtta maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isikuga ehk siis maamõõtjaga," selgitab Rebane. "Kui situatsiooni kontrollimisel looduses ilmnevad erisused katastri aluskaardil esitatud kõlvikute piirides ja liikides, teostab maamõõtja looduses toimunud kõlvikute piiride muudatuste mõõdistamise ning kõlviku liigi täpsustamise."

Rebase sõnul koostatakse tehtud tööde kohta katastriüksuse moodustamise toimik.

"Muudatuste tegemiseks esitab maaomanik avalduse koos toimikuga katastripidajale. Maa-amet teostab ka vastavat kontrolli," märgib ta.

Kui põllumajandusmaa on metsastatud põllumajandusmaa metsastamise toetuse abiga, siis sellekohaseid andmeid haldab ning teostab toimuva üle ka kontrolli põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing