Eelmise aasta reklaamituru kasv tõi ajalehtedele rekordilised kasumid

Kui Eesti Päevalehe AS oli 2002. aastal ligi kaheksa miljoni ja 2003. aastal ligi viie miljoniga kahjumis, siis möödunud aastal teenis leht viis miljonit krooni kasumit.

Eesti Päevalehe vastutava väljaandja Aavo Koka sõnul kasvas lehe reklaamitulu möödunud aastal 2004. aastaga võrreldes üle kaheksa miljoni krooni. "Viimase aastaga tõusis reklaamitulu 45 miljonilt 53,6 miljonile kroonile," ütles Kokk.

SL Õhtulehe juhatuse esimehe Kristjan Maueri sõnul oli lehe reklaamitulu möödunud aastal 46 miljonit. "Reklaamitulu oli tänavu oodatust tunduvalt suurem, samas levitulu jäi meil eelarve piiridesse," ütles Mauer.

Äripäev kasvatas mullu nii reklaamikäivet kui ka lugejate arvu. Tellijate arv kasvas möödunud aastaga 1000 võrra ning reklaamikäive 16,5%.

Postimehe peadirektori Erik Roose sõnul avaldab Postimees oma mullused tulemused 14.-15. veebruari paiku, mil teatab börsile oma majandusnäitajad Eesti Meedia emafirma, Norra kontsern Schibsted. "Meil läks hästi, aasta oli parem kui kunagi varem," sõnas ta.

Eesti Ekspressil tõusis reklaamitulu mullu 6%, ütles Ekspress Grupi nõukogu liige Viktor Mahhov ja lisas, et erinevalt päevalehtedest võib seda kasvu nimetada stabiilseks, mitte hüppeliseks.

SL Õhtulehe juhi Kristjan Maueri sõnul on sel aastal loota 5-7protsendilist reklaamitulu kasvu.

Eesti reklaamiturg tervikuna kasvas möödunud aastal umbes 14 protsenti, hindas ajalehtede erakordset edu Ekspress Grupi juht Priit Leito.

Lisaks reklaamituru kasvule on lehtedele tulu toonud ka eriprojektid. Eesti Päevaleht alustas möödunud aastal raamatute müügiga, mis osutus Aavo Koka sõnul oodatust edukamaks. "Oleme nädalas müünud 11 000-15 000 raamatut," ütles Kokk. "Iga nädal anname siiski müüki eelmisega võrreldes pisut vähem raamatuid, sest sarja kogujate arv väheneb pisut iga korraga," rääkis Kokk.

Tellijate arvu Eesti Päevaleht mullu ei suurendanud. "Suvel tellijate arv vähenes, aga sügisel suutsime ülemöödunud aasta taseme uuesti saavutada," sõnas Kokk ja lisas, et erandina ei tehtud mullu ka eraldi aastalõpu tellimiskampaaniat. "Eks raamatukampaania oli ka mingil määral tellimiskampaania," lisas ta.

Maalehe vastutav väljaandja Agu Veetamm nimetas möödunud aastat mitte kõige säravamaks, ent sellega oldi arvestatud. "Tegime olulisi investeeringuid näiteks personali ja ajakirjaprojekti arendamisse. Üllatusi polnud meil ka reklaamitulus, sest olime turu tõusuga juba eelarves arvestanud," rääkis Veetamm. Maaleht kasvatas tellijate arvu aastaga 1500 võrra, sama palju uusi tellijaid sai ka Maalehe ajakiri Maakodu.

"Positiivne on see, et maalt me enam uusi tellijaid võita ei saa, nüüd püüame linlastest tellijate arvu suurendada," sõnas Veetamm ja lisas, et praeguse 35% asemel on lähituleviku eesmärk viia linna-tellijate arv 40 protsendile.

Mullu oli ajalehtedel hea aasta. Väljaannete käibed ja kasumid tegid uusi rekordeid. Äripäeva, SL Õhtulehe ja Eesti Ekspressi kasumid küündisid paarikümne miljoni kroonini. Pikka aega kahjumis olnud Eesti Päevaleht suurendas samuti kasumit. Maakonnalehed on tugevamad ja jõukamad kui kunagi varem.

Reklaamituru kasv andis korraliku saagi ka lehtedele. Oluline on see, et ajalehed säilitasid oma oma osakaalu reklaamiturul. Sissetulekute kasvu põhialus ongi reklaam.

Lehtede tiraažid on stabiliseerunud. Mõnel lehel, näiteks Äripäeval, õnnestus isegi suurendada levikut. Viimase aja selge trend on, et jaemüük on heitlik, kuid tellimused kasvavad pidevalt. See võimaldab lehtede müügiturgu stabiilsena hoida.

Eelmine aasta oli tähelepanuväärne ka selles mõttes, et üle hulga aja tuli juurde uusi lehti. Linnaleht muutus päevaleheks ning lisandusid Linnaleht ja Postimees vene keeles.

Arvan, et positiivne trend jätkub. Lehtede reklaamiturg kasvab tänavu vähemalt 8%, ka lehtede müügitulud suurenevad. Kasumlikkuselt peaksid Äripäev ja Õhtuleht säilitama turuliidri staatuse.