Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulevik on rohelise riigihanke päralt
Keskkonnahoidlik riigihange on avaliku sektori läbi viidud hange, millel on minimaalne mõju keskkonnale.
2004. aastal korraldas Eesti riik 4948 hanget, mille kogumaksumus oli üle 22 miljardi krooni - see moodustab 14-15% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Riigihangete läbiviimiseks on loodud ranged reeglid ja protseduurid, kus järgitakse kaupade ja teenuste vaba liikumise, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja raha parima väärtustamise põhimõtteid. Viimase all peetakse enamasti silmas odavaimat hinda. Arvestades seda, et riik tarbib suurema osa maksumaksja rahast, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Euroopa Liidu uusi riigihangete direktiive silmas pidades on Eestis muutmisel riigihangete seadus, kuhu kirjutatakse sisse võimalus lisada avalikku hankesse keskkonnanõuded.
Keskkonnahoidliku riigihanke puhul võetakse hanketegevuses süstemaatiliselt arvesse ning hankedokumentidesse lisatakse muudele valikukriteeriumidele keskkonnanõuded. Keskkonnanõudeid saab sisse kirjutada nii hanke eseme määratlusse, tehnilisse kirjeldusse, hindamise kriteeriumidesse kui ka lepingutingimustesse.
Keskkonnahoidlike riigihangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, st kogu toote või teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.
Keskkonnanõuete toomine hankeprotsessi sunnib ettevõtteid ja organisatsioone hindama toodete olelusringi, mis hõlmab kulusid toormele, tootmist, pakendamist, vedu, ladustamist, müüki, kasutust ja kasutusest kõrvaldamist.
Keskkonnahoidlik toode on valmistatud energiasäästlikult, sisaldab keskkonnasõbralikke materjale, tarbib vähe energiat jne. Teenuste puhul tuleb vaadata selle osutamiseks kasutatavaid vahendeid ning nende mõju keskkonnale.
Avalik sektor võib näiteks hangete kaudu küsida mahepõllumajandustooteid, toodete ja teenuste vastavust ökomärgise kriteeriumidele, ohtlike ainete puudumist kasutatavates toodetes või materjalides jne.
Tingimusi võidakse esitada ka ettevõtte varasemale kogemusele keskkonnaprojektide läbiviimisel ning töötajate pädevusele ja koolitusele. Hankedokumentides võib küll küsida keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu, kuid nõuda ei tohi nt ISO 14001 sertifikaati. Vältimaks vaidlusi konkurentsi piiramise kohta, tuleb nimetatud nõudele alati lisada "või samaväärne".
Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi või ökomärgist omaval ettevõttel on siiski suured eelised, kuna ettevõte suudab "samaväärsust" dokumenteeritult ja kiirelt tõestada. Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust.
Autor: Viire Viss