Puudulik äriplaan võib hävitada hea äriidee

Ainult rahastamisasutustele esitamiseks koostatud äriplaanid tekitavad probleeme kõigile osapooltele, kuid kõige suuremaks kaotajaks jääb ikkagi ettevõtja ise.

Nõrk äriplaan mõjutab oluliselt finantseerimisotsust, pikendades aega laenu või toetuse otsuse saamiseks, sisaldab rohkem riske, mõjutab seetõttu intressi suurust ning võib eeldada ka lisatagatisi. Samuti ei ole sellisest äriplaanist abi ettevõtte tegevuse juhtimisel.

Allpool on toodud peamised puudused äriplaani kirjutamises.

Mõnes äriplaanis esitatakse mitmete lehekülgede viisi makromajanduslikke analüüse, samas ei tooda välja majanduskeskkonna mõjusid, mis ettevõtet otseselt puudutavad. Pankadel on majanduskeskkonnast väga hea ülevaade, kuid tuues esile vaid otseselt konkreetset ettevõttet puudutavad aspektid, aitate pangal äriplaani analüüsi kiirendada ning selle kaudu kiireneb laenuandmise protsess.

Äriplaanides peaks lähtuma mitte üksnes oma turutunnetusest, vaid ka konkreetsetest faktidest ja trendidest valdkonnas, mis annavad võimaluse oma tegevust lähitulevikus täpsemalt planeerida.

Pangale on tähtis informatsioon, kes on ettevõtja looja(d) ehk omanikering ja juhatuse liikmed, millised on nende varasemad kogemused. Soovitav oleks lisada CV. Plusspunkte teenib äriplaan siis, kui on olemas kogemuste pagas ka konkreetses valdkonnas. Tegutseva ettevõtte puhul on laenuandja jaoks oluline näha, mida firma on saavutanud, millised on selle turuosa, kliendibaas ja partnerid. Oluline on ausalt ja selgelt kajastada ka ettevõtte varasid ja kohustusi.

Kui projekti ja eesmärke kirjeldatakse meelsasti, siis tihti saab väikese tähelepanu osaliseks strateegia ehk viis, kuidas eesmärke saavutada. Sageli unustatakse selgitada, millele strateegia valikul toetutakse. Pank hindab ka informatsiooni koostööpartnerite kohta (nt ostjad ja hankijad) ning soovitav oleks lisada äriplaanile olulisemad eellepingud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata äriplaani kompaktsusele ja selle seostele. Kui hinnatakse näiteks sise- või väliskeskkonna mõju ettevõttele, siis peaks see kajastuma ka strateegiates ja finantsprognoosides. Hullemal juhul ei klapi faktiline informatsioon äriplaani erinevates osades. Kui näiteks ühes osas hindab ettevõte oma turuosa 30%-le ja teises osas kõikide teiste osa samuti 30%-le, tekib kahtlus analüüsi adekvaatsuses.

Mõnikord ei hinnata reaalselt oma turgu, konkurentsi, müügiprognoose, vajalikke investeeringuid ja kulusid. Kõige sagedasem ongi suuremate tulude ja väiksemate kulude planeerimine. See võib olla tahtlik andmete ilustamine või juhuslik tulemus, kui ei tunta piisavalt sügavalt valdkonda või ei ole tehtud piisavalt eeltööd projektiga seonduvate kulude välja selgitamiseks. Näiteks kipub alustavate ettevõtete puhul koostatud prognoos sageli olema liiga optimistlik, mis tuleneb sellest, et ettevõtjatel puuduvad kogemused. Oluline on arvestada, et rahaprognoos peaks olema pigem tagasihoidlikum ja realistlikum kui optimistlik.

Panka minnakse paarileheküljelise äriplaaniga, mis on pigem idee kirjeldus kui analüütiline ja läbimõeldud plaan. Liiga pealiskaudne äriplaan ei anna pangale veendumust, et projekt suudetakse ellu viia. Ka firma juhtimisel on sellisest äriplaanist vähe abi, kuna äriideed ja selle elluviimise strateegiaid ei ole läbi mõeldud ja kirjeldatud.

Välja ei ole toodud erinevaid riskifaktoreid, mis mõjutavad ettevõtte tegevust või uue projekti elluviimist. Miinuseks on ka erinevate stsenaariumite või sise- ja väliskeskkonna mõjude hindamise puudumine ettevõtte kohustuste täitmise võimekuse osas.

Autor: Helen Pastarus