Ettevõtjad saavad riigihankevaidlustes tugineda Euroopa Liidu direktiivile

Ettevõtjad võivad toetuda ELi riigihanke direktiivile juba täna, vaatamata sellele, et Riigikogu pole seda veel Eesti seadustesse üle toonud.

Direktiivist tuleneb näiteks, et kui pakkumise kutse dokumentides on viidatud kindlale tehnilisele kirjeldusele, ei pea pakkuja sellele tehnilisele kirjeldusele vastama, kui pakkuja tõendab, et tema poolt pakutav lahendus on analoogiline tehnilisele kirjeldusele.

Samuti peavad ostjad direktiivi kohaselt aktsepteerima pakkujate poolt esitatavaid teiste liikmesriikide sertifikaate ning teisi tõendeid nõutud kvaliteedile vastavuse kohta. Seega ei saa ostja jätta pakkujat kvalifitseerimata ainuüksi seetõttu, et pakkuja poolt esitatud tehniline kirjeldus või sertifikaat ei ole ühene pakkumise kutse dokumentides märgituga. Sellist keeldu kehtiv riigihangete seadus ette ei näe.

Direktiiv esitab võrreldes riigihangete seadusega detailsemad nõuded, millistel tingimustel võib ostja kohaldada väljakuulutatud ja väljakuulutamata läbirääkimistega pakkumisemenetlust ning millega peab ostja arvestama riigihankes tähtaegade kindlaksmääramisel.

Neid üksikasjalikke nõudeid peab järgima Eestis riigihanke läbiviimisel, mille maksumus ületab 236 000 eurot ehk 3 692 600 krooni. Siiski tuleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõtteid kohaldada ka riigihangete puhul, mille maksumus jääb alla nimetatud piirmäära.

Kokkuvõtlikult näeb direktiiv võrreldes riigihangete seadusega ette palju detailsemad reeglid riigihangete läbiviimiseks ning kriteeriumid, millest peavad ostjad riigihanget läbi viies lähtuma. Direktiivis on ka palju erisätteid, mis kohalduvad spetsiifiliste riigihangete puhul - näiteks riigihangetele, mille objektiks on subsideeritud elamuehitus, avaliku võimu poolt kontsessiooni andmine või kujunduskonkursi korraldamine.

Suuremahuliste riigihangete korraldamisel ei piisa käesoleval ajal seega üksnes riigihangete seaduse järgimisest. Tuleb arvestada, et direktiiv võib näha konkreetsele riigihankele või selle läbiviimisele ette erinõuded või täpsustada riigihangete seaduses märgitud nõudeid.

Direktiivi kohaselt peab avalik sektor riigihanke lepingute sõlmimisel kohaldama Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte.

Euroopa esimese astme kohus on ühes oma lahendis märkinud, et ostja peab igas riigihankemenetluse staadiumis järgima nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet.

Seetõttu on pakkujal õigus saada ilma viivituseta täpset informatsiooni kõigi riigihanke protseduuride kohta. Kohus lisas, et ostja osaks olevate ametkondade või poliitiliste jõudude sekkumine riigihankesse ei õigusta ostja poolt enda kohustuste rikkumist pakkujate ees.

Euroopa Kohus on märkinud Simmenthali kohtuasjas, et tulenevalt ELi õiguse ülimuslikkusest peavad liikmesriigid jätma kohaldamata mistahes siseriikliku õiguse normid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega.

Seetõttu need riigihangete seaduse sätted, mis on vastuolus ELi direktiivi sätetega, ei ole alates 1. veebruarist enam kohaldatavad, sest ELi õigus on ülimuslikum võrreldes siseriikliku õigusega. Ka tuleb riigihangete seaduse sätteid, mis on sarnased direktiivi sätetega, tõlgendada, võttes aluseks direktiivis märgitu.

Eestil tuleb arvestada, et alates Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest Francovichi kohtuasjast 1991. aastal võivad isikud teatud eelduste täitmisel nõuda riigilt neile direktiivi ülevõtmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Direktiivi ülevõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist võimaldab ka kehtiv riigivastutuse seadus.

Seetõttu ei ole välistatud, et riigil tekib kohustus hüvitada kahju isikutele, kelle õigusi on direktiivi tähtaegne vastuvõtmata jätmine rikkunud.