Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tasuta e-postkastid on Eestis vägagi sarnased

Alar Pardla 16. veebruar 2006, 00:00

Erinevalt välismaistest pakuvad Eestis asuvad e-posti teenusepakkujad praktiliselt identset teenust.

Eestis pakutav teenus on erinevates firmades sisuliselt väga sarnane. Tasuta postkasti maht on sama - 10 megabaiti. Väikesed erinevused on selles, kui suuri kirju saab kasutajale saata, samuti pakutud lisateenustes.

Inimese jaoks, kes e-posti teel faile ei saada ja kellele ei saadeta, on ka 10 megabaiti postkasti suurust täiesti piisav. Failide saatmisel ja vastuvõtmisel saab aga see ruum väga ruttu otsa.

E-posti teel faile saates tuleb arvestada eripäraga, et manusega kaasa pandud failid võtavad nii saatmisel kui ka serveri kõvakettal olles ruumi 35-40% rohkem kui on originaalfaili suurus. St, 10 MB suurusesse postkasti mahub ainult seitse ühe megabaidi suurust faili.

Tasuta meiliteenust pakkuvad firmad ei kipu oma teenust eriti tutvustama. Kliendil on raske otsustada, miks peaks ta ühe või teise pakkuja kasuks otsustama. Hea, kui on ära mainitud tasuta postkasti suurus. Enamus olulist infot, mille alusel võiks klient endale teenust valida, on kas peidetud kuhugi KKK (korduma kippuvad küsimused) lehele või puudub sootuks.

Eesti 10 MB suurused postkastid on Läänes pakutavatega võrreldes naeruväärselt väikesed. Google'i Gmaili nime kandva e-postiteenuse maht on 2 GB - see on 200 korda rohkem kui Eestis pakutav. Yahoo tasuta postkasti suurus on 1 GB.

Masendav, kas pole? Omaette küsimus on, kellel nii suurt postkasti küll vaja läheb.

Kõigil muidugi mitte - näiteks on minu töine postkast Äripäevas oldud 20 kalendrikuu jooksul kasvanud nullist 320 MBni.

Palju faile meili teel saatval inimesel on suure mahuga postkastist kindlasti kasu.

Üks põhjus, miks mina soovitaksin "eelistada eestimaist", väikese mahuga postkasti on see, et "meil" on üldiselt tasuta pakkujate puhul võimalik kasutada POP3- või IMAP-serverit oma kirjavahetuse tõmbamiseks oma arvutisse.

"Nende" tasuta teenuse puhul on aga ainus võimalus lugeda kirju üle veebi. Tasuta lõunaid pole olemas - tasuta postkasti pakkumise maksavad kinni reklaamiandjad. Kui saabunud e-kirju ei loeta üle veebi, ei näidata ka reklaame.

Otsingumootori neti.ee andmetel on Eestis kuus tasuta e-posti teenusepakkujat. Kindlasti on pakkujaid rohkem, kuid võrdlesin kuut, mida neti.ee välja pakkus.

Mina isiklikult ei soovitaks isegi tegevust alustaval väikefirmal kasutada tasuta e-posti aadressi oma firma aadressina. Firma, kes pole registreerinud oma domeeni, jätab minule vähem usaldusväärse mulje kui oma domeeniga firma.

Kui aga on kindel soov kasutada tasuta teenust, siis mina eelistaksin suure ja tuntud firma pakutavat. Mida suurem on firma ja rohkem tasuta teenusel kliente, seda väiksem on tõenäosus, et teenuse pakkumine ootamatult lõpetatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing