Kooliraha kogumist võiks alustada eelkoolieas

Samuti võib raha koguda ise aktsiaid ostes ja säästes. Hansa Elukindlustuse müügijuht Hiljar Kõiv selgitas, et lapsele raha kogumise juures tuleb kõigepealt paika panna kogumisperioodi pikkus, vanema säästuvõime ja riskitaluvus. "Hansa kogemus näitab, et valdav osa lastekindlustuse lepingutest sõlmitakse eelkooliealistele lastele," kommenteeris Kõiv.

Tema sõnul sõltub kogutava kuise summa suurus muidugi vanema rahakoti paksusest, aga regulaarse igakuise makse suurus ei peaks olema väiksem kui 300 krooni. See võiks olla 500 krooni ja rohkem. Omaette küsimus on Kõivu sõnul koguja riskitaluvus. Traditsiooniline kogumiskindlustus pakub garanteeritud intressiga turvalist raha säästmise võimalust, millele kindlustusseltsi heade majandustulemuste korral võib lisanduda täiendav lisaintress. Garanteeritud intressiga lastekindlustus sobib eelkõige inimesele, kes hindab madalat riski ning on nõus madalama tootlusega. 3,5protsendiline intressi garanteerib Hansa Elukindlustus esimeseks viieks aastaks, siis võib see muutuda. Lisaintressi määr sõltub kindlustusseltsi majandustulemustest ning see otsustatakse igal aastal eraldi.

Kui lapsevanem on valmis võtma suurema tootluse nimel investeerimisriske, siis sobib talle nn fondiplaani tüüpi kindlustusleping, kus sissemaksed seotakse kliendi valitud väärtpaberitega, mis on aluseks kindlustuslepingu reservi arvutamisel.

"Pikaajalise investeeringu korral tasub suurema tulu nimel võtta ka suuremaid investeerimisriske," märkis Kõiv. Hansa Elukindlustus pakub laste fondiplaani lepingute puhul erineva riskitasemega fondifonde (Fondifond 30, 60, 100).

Täna on umbes 60% Hansa Elukindlustuse lastele kogumise klientidest otsustanud fondiplaani kasuks, samas kui garanteeritud intressiga lastekindlustust kasutab 40% klientidest.

Fondiplaani lepingutele kehtib 12 aasta tulumaksuvabastuse reegel, mis tähendab et 12 aasta möödudes on lepingust välja võetav investeeringutulu tulumaksuvaba.

Ühispank pakub lapsele raha kogumiseks samuti lapse elukindlustust ja juuniori kasvuportfelli. Elukindlustuse puhul on garanteeritud intress 3,5 ja oodatav lisaintress 3 protsenti. "Kasvuportfell on investeeringuriskiga elukindlustus, toodud näite puhul lapsevanema elukindlustuskaitse puudub," ütles SEB Ühispanga Elukindlustuse tootearendusjuht Jüri Speek.

Ka Sampo Pangas on lapsele võimalik valida investeerimiskindlustust või lastekindlustust. "Investeerimiskindlustuse eeliseks on see, et lepingu tootlus peaks ületama oodatavat inflatsiooni," ütles Sampo Elukindlustus müügitoetuse juht Rita Rubin. Ta lisas, et Sampo fonde võib lepinguperioodi jooksul vahetada ning neli korda aastas on see tasuta.

Ka ERGO Elukindlustus pakub lastele õpperaha kogumiseks hariduskindlustust ja kogumiskindlustust. ERGO hariduskindlustuse puhul on tulevane prognoositav kapital ehk ühekordselt väljamakstav õpperaha koos oletatava lisakasumiga 503 885 Eesti krooni.

Kogumiskindlustuse puhul on tulevane kindlustussumma koos prognoositava kasumiga 500 733 krooni.

Lapsele kõrghariduse andmise peale peaks vanemad mõtlema hakkama varakult - eriti, kui on mõte saata laps õppima välismaale. Võimalusi selleks on põhimõtteliselt kolm: kogumiskindlustus, fondiplaan ja ise investeerimine.

Kõige riskantsem on muidugi ise investeerimine, kuid osta-

ja-hoia-strateegiat kasutades võib see olla päris hea lahendus. Selle võimaluse mugandatud variant on fondiplaan. Fondiplaani kaudu investeeritakse erinevatesse fondidesse ja fonde saab raha kogumisperioodi jooksul vahetada. Positiivne on, et kui investeeringuid hoitakse fondiplaanis üle 12 aasta, on need tulumaksuvabad.

Kui raha lapsele hariduse andmiseks hakatakse korjama varakult, on see märkimisväärne pluss. Kolmas võimalus on kogumiskindlustus. Selle puhul garanteerib kindlustusfirma teatud protsendi ja selle kogumisliigi plussiks ongi garanteeritus - saab rahulikult magada.

Märkimisväärne on, et kui vanem soovib anda oma lapsele head haridust välismaal, tuleb tal mängu panna päris suured summad. Kohati võib igakuine makse küündida isegi ligi 2000 kroonini.

Välismaale ülikooli minekuks peab aega varuma - vähemalt aasta. Kõigepealt tuleks küsida vastava riigi saatkonnalt või nõukogult riigi nõu õppesüsteemi kohta.

Esimene, mille peab kindlasti sooritama, on keeletest. Inglise keele testi tasu on Briti Nõukogus 1900 krooni. Kõige kiirem testidest on IELTS (International English Language Testing System), mida sooritatakse korra kuus ja millele peab 5 nädalat ette registreerima. Selle testi tulemus kehtib kaks aastat.

Õige ülikooli valimiseks peab tegema tõsist uurimistööd ülikoolide kodulehekülgedel - sealt saab teada vastuvõtutingimused rahvusvahelistele õpilastele ja infot õppeprogrammi kohta. Tänu Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on täna aastane õppemaks varasemast 2-3 korda odavam. Suurbritannias on õppemaks sama kohalike õpilastega - 3000 naela ehk ligikaudu 69 000 krooni aastas.

Elamiskulu sõltub asukohast, ka selle saab teada ülikoolide kodulehekülgedelt. Suuremal osal väljaspool Londonit asuvatel ülikoolidel on aastane elamiskulu vahemikus 3000-4000 naela. Mina Londoni ülikoolidesse ei kandideerinud, sest sealne elamiskulu oleks vanematele liiga koormav ja ületaks väljaspool Londonit asuvate koolide elamiskulu mitmekordselt.

Oluline on teada, et näiteks Inglismaal lõppeb kandideerimine ülikooli 15. jaanuaril, algab aga eelmise aasta 1. septembril. Läheb mitu kuud enne, kui ülikool teatab otsusest.

Ise ei saa ülikoolidesse üleüldse kandideerida, vaid seda peab tegema läbi UCASi (Universities & Colleges Admissions Service). Korraga saab kandideerida kuude ülikooli.

Eestlaste jaoks on tuntuimad Briti ülikoolid Oxford ja Cambridge. Mõlemasse korraga samal aastal kandideerida ei saa. Ka lõpeb nendesse ülikoolidesse kandideerimine varem, juba oktoobri keskel.

Kogu protsess on väga närvesööv ja tulemus ei pruugi olla positiivne, sest paljudes Suurbritannia ülikoolides on välismaalaste osakaal bakalaureuseõppes kuni 10%. Magistriõppes on välismaalaste osakaal 40%.