Minuga võidad!

Oliver Kruuda, Enn Pant, Ain Hanschmidt, Urmas Sõõrumaa, Toomas Annus ja Vjatšeslav Leedo pole sugugi ainsad Keskerakonna päikesesüsteemi kuuluvad planeedid, kes on aastate kestel andnud otse või oma ettevõtete kaudu sadu tuhandeid, et mitte öelda miljoneid kroone. Kui ma palun Edgar Savisaart, et ta iseloomustaks lühidalt siin loetletud Eesti äriliidreid, sõnab ta: "Pidades silmas minu suhteid ettevõtjatega, on nimekiri kahetsusväärselt lühike. Aga tegu on kindlasti laia haardega ja tublide ärimeestega."

Miks ikkagi ärimehed poliitikuid ja erakondi rahastavad?

"USA majanduslik rikkus põhineb protestantlikul usutunnistusel, et äris edukat inimest toetab Jumal. Osalemine äris on justkui äravalituse märk," selgitab Savisaar. "Mina lisaksin sellele, et tõeliselt suur ja edukas äri pole võimalik ilma ühiskonnale mõtlemata. Ühiskondlikult mõtelda pole ainult puudust kannatava või vaese inimese privileeg. See on iga kodaniku õigus ja võib-olla isegi kohustus, sõltumata nende varanduslikust seisust. Usun, et selles punktis ongi oma mõtetes lähedased poliitikud ja ärimehed - vähemalt need nende hulgast, keda tõsiselt võib võtta."

Edgar Savisaare sõnadega on raske vaielda, kuid siiski. Keskerakonna rahastamist ja Savisaare enda jõukuse kasvu iseloomustab üks ühine joon. See on salapära ning kahtlusi äratavad finantseerimisskeemid. Nii nagu erakond pole siiani avalikustanud oma võlakirjade ostjaid, on segaseks jäänud ka Savisaare Tallinna maja müügi ja uuesti ostmise asjaolud. Kui Savisaare enda rahaasjades on varjatud kujul kaasa mänginud mitmed ärimehed (näiteks Alexander Kofkin ja Leonid Apananski), siis miks peaksime arvama, et Keskerakonna puhul samalaadseid tehinguid pole tehtud. K-kohukese reklaam, mille võimalik seotus Keskerakonnaga on kriminaaluurimise all, võib osutuda selle otseseks kinnituseks. Sellest ka Äripäeva huvi ning vajadus hoida erakonna ja tema liidri rikkuse kasvu jätkuvalt oma luubi all.

Edgar Savisaare ja Keskerakonna sidemeid Eesti suurärimeestega

Keskerakond on kimpus oma kolm aastat tagasi emiteeritud 10 miljoni krooni väärtuses võlakirjadega, mille ostjaid pole erakond siiani avalikustanud.

Võlakirjade lunastamise tähtaeg on osalt käes ja osalt kohe-kohe saabumas, kuid praegu peetakse veel kõnelusi nende edasise saatuse üle. Kolm aastat tagasi kolmes etapis kolmeks aastaks LHV poolt emiteeritud Keskerakonna võlakirjad on praegu veel lunastamata. Mäletatavasti emiteeris erakond 2003. aasta 18. veebruaril kolme miljoni, 27. veebruaril taas kolme miljoni ja 14. märtsil nelja miljoni krooni eest võlakirju. Emissiooni täismahust jäi toona puudu 18 000 krooni, kui uskuda majandusaruannet.

Keskerakonna peasekretär Kadri Must ütleb, et praegu käivad investoritega läbirääkimised võlakirjade saatuse üle. Ühe variandina on kaalumisel võlakirjade lunastamise tähtaja pikendamine. "Selgus peaks saabuma järgmise nädala lõpuks," kinnitab Must.

Tema sõnul on siiamaani tasumata ka Merko Ehituse juhi Toomas Annuse ja turvaärimees Urmas Sõõrumaaga seotud investeerimisfirma Rannailu kolme miljoni krooni suurune tagatiseta laen, mille erakond sai juba 2002. aasta lõpus. "Meie eelarves on laenu tasumiseks vajalikud summad ette nähtud, kuid tänase seisuga on see veel kustutamata," tõdeb Must. "Vajalikud summad selleks saame riigieelarve eraldistest."

Nii nagu pole teada võlakirjade tulusus, on teadmata ka laenu intress. Keskerakonna majandusaruanne vähemasti neid ei kajasta. Siit võib teha kaks järeldust - kas tulusus ja intress on null või siis pole aruanne piisava põhjalikkusega koostatud. Ja veel: risti vastu parteide rahaallikate avalikustamise

kohustusele ei ole Keskerakond siiani avalikustanud oma võlakirjade ostjaid.

Üleval on veel ka pangalaen, mille Keskerakond võttis oma maja soetamiseks Toompeal. Praeguse seisuga peaks laenujääk olema 1,7 miljoni krooni kandis.

Edgar Savisaar kinnitab oma kuuluvust Eesti keskklassi, kuid lisab, et kui ta oleks 15 aastat järgemööda eraettevõtlusega tegelenud, kuuluks ta praegu kõrgklassi.

Küsimusele, kas ta peab end keskklassi kuuluvaks, vastab Savisaar: "Tõenäoliselt on teil õigus, sest keskklassi mõiste on üldiselt avar." Ning viitab siis oma raamatule "Usun Eestisse", kus on pikemalt lahti seletatud tema enda ja Keskerakonna arusaam keskklassist ning on ka kirjeldatud 1997. aastal toimunud erakonna kongressi ning seal vastuvõetud seisukohti selles suhtes, keda pidada Eesti keskklassi kuuluvaks.

"Samas möönan, et rikkus ei ole ainult objektiivne mõiste. Mõni jõukas inimene võib tunda end väga vaesena, nähes, et naabri varandus on palju suurem," jätkab Savisaar ja laiendab kohe oma vastust.

"Kindlasti on erakondi, keda toetavad pigem vaesemad, ja vastupidi, jõukamad ühiskonna kihid. Usun aga, et mitte ühegi erakonna eesmärgiks ei ole vaesust konserveerida, seda alal hoida. Kõik ausameelsed poliitikud tahavad vaesusest Eestis lahti saada. Enda kohta arvan, et kuuluksin keskklassi ka siis, kui töötaksin mõnes muus ametis, mitte poliitikuna. Kindlasti oleksin keskklassis ka teadlase või kirjanikuna, milleks mul jätkub võimeid ja kutsumust. Kui oleksin kõik need 15 aastat tegutsenud ettevõtjana, siis kuuluksin pigem kõrgklassi."

Suunan oma järgmise küsimuse uutele radadele. Mitmed Eesti peaministrid (näiteks Tiit Vähi, Andrus Ansip ja ka teie) on osalenud või osalevad ka praegu eraettevõtluses. Vähi sukeldus eraettevõtlusse pärast poliitikast lahkumist. Ansip, vastupidi, loobus oma äriosalustest pärast peaministri toolile astumist. Teie olete hakanud eraettevõtlust aktiivselt edendama ajal, kui olete oma parteilise karjääri tipus (küll enam mitte peaministri toolil istudes, vaid valitsuse nii-öelda teise mehena). Miks just nüüd?

"Vale on see, et ma hakkasin ettevõtlust aktiivselt edendama nüüd, "valitsuse nii-öelda teise mehena". Minu esimesed tõsisemad kokkupuuted äriga olid 90ndate keskel pärast lindiskandaali ja teist korda 21. sajandi algul, kui mind tõrjuti kõrvale Tallinna linnapea ametist. Kirjutasin sellest oma raamatus "Peaminister". Seal on kaks lõiku, millele soovitan tähelepanu pöörata."

Savisaare viidatud lehekülgedel raamatus näpuga järge vedades, suudan tuvastada aastaisse 1995-1996 ulatuvad vihjeid tänase majandusministri rikkuse allikatele.

"Mul ei olnud mingeid majandushuvisid, elasin Keila-Joa riigisuvilas, ja kui poleks olnud lindiskandaali, siis ilmselt elaksin seal praeguse ajani. /…/

Omandasin uue, "maalähedasema" vaateviisi elule - nii selle sõna otseses kui ka ülekantud mõttes. Muretsesin Hundisilma talu. Nüüd on perel kindel katus, oma kodu, kus nad võivad end turvaliselt tunda. Tänasel päeval on kindlasti ka minul omad majandushuvid nagu igal tublil Eesti poliitikul. Ma õppisin märksa rohkem endaga arvestama," kirjutas Edgar Savisaar 2004. aasta suvel.

Tema majandushuvide tekkest ja tänasest seisust annab ülevaate kõrvalleheküljel olev aegrida. Nüüd, veebruaris-märtsis 2006 kirjeldab Savisaar oma osalust eraettevõtluses järgmiselt: "Praegu olen ma osakute omanik, aga mitte tegevettevõtja. Seda viimast rolli ühes mulle kuuluvas firmas täidab minu vanem poeg Erki Savisaar."

Kas ühiskond peaks teie arvates seadma mingid konkreetsed raamid poliitiliste liidrite ja eraettevõtluse vahele? Või tuleks poliitilisi liidreid selles kontekstis käsitada kui tavakodanikke?

"Piiranguid osakute või aktsiate omandamisele võib poliitikute poolt muidugi kehtestada, aga vaevalt see tulemusi annab. Õigus ettevõtlusele on meie riigis tagatud kõigile. Me ei saa poliitikutelt ära võtta kodanikuõigusi. Iseasi, millisel määral suudavad poliitikud seda õigust kasutada. Enamik vist mitte. Seoses minu tagasihoidliku isikuga on Eestis välja mõeldud igasuguseid seadusi. Isegi ühe valimisringkonna piire on minu pärast muudetud. Võib püüda koostada ka niisuguse seaduse, mis võtaks tervelt Savisaare suguvõsalt ära võimaluse osaleda nii ettevõtluses kui poliitikas. Mõni inimene võiks sellest isegi eneserahulduse saada. Aga sellise seaduse väljamõtlemine võtaks palju aega ega annaks praktilisi tulemusi," tõdeb majandusministrist erakonnajuht Edgar Savisaar.