200 Eesti bussijuhti streigib Soomes

Jüri Kõrge on Soomes töötanud juba oma neli aastat ja esimesest tööpäevast peale on ta kuulunud ka ametiühingusse. Connexis, kus ta töötab, kuulub ametiühingusse vaid kuus eestlast. Seal töötavaid eestlasi on enamgi, kuid kui palju täpselt, Jüri ei tea, sest kaasmaalastega, kes liitu ei kuulu, ta ei suhtle. Jüri sõnul saavad nad kõik samasugust palka, kuid ametiühingusse mitte kuuluvad inimesed näevad ainult hetkekasu - ametiühingu liikmetasu nende palgast maha ei arvestata.

"Kõige kurvem on, et me oleme kõik samas paadis, aga paljusid ei saada ühe mütsi alla," ütleb Jüri. "Kui midagi käest anda, siis on hiljem seda palju raskem tagasi võita." Ta peab sellega silmas soodustusi, mis eelmine, jaanuaris lõppenud kollektiivleping ette nägi. Uus kollektiivleping taheti sõlmida eelmisest ebasoodsam ja seetõttu ongi nüüd ühistranspordiliiklus kogu Soomes halvatud.

"2004 oli meil ka streik - ise naeramegi, et selle posti juures saame ikka iga talv korra kokku," muheleb Jüri ja viipab taamal asuva tänavavalgustusposti poole. Kolleegi, bussijuht Ari Bordiga viskavad nad streigi üle nalja ja lubavad jaanipäevani streikida, kui uut kollektiivlepingut ei saa.

"Eks me muidugi lõõbime, et streigime jaanipäevani, ega meil tegelikult midagi töötegemise vastu ei ole," räägib Jüri, kelle arvates peab keegi tööinimese eest seisma, sest bussijuhi töö pole sugugi meelakkumine. "Aga mulle meeldib see töö," ütleb Jüri, kes bussijuhina on leiba teeninud juba üle 25 aasta.

Töötamise asemel valvavad Jüri ja Ari koos teiste kolleegidega vahetustega bussiparki ja panevad kirja, kes streiki murdis. Töö algab hommikul kell viis, kolmetunniste vahetustega valvatakse busse kella kuueni õhtul.

"Ega keegi meist ei taha tegelikult streikida," tunnistab Ari. "Aga meil on päris lõbus - joome kohvi, lobiseme niisama."

Sel ajal kui Jüri ja Ari streigist muljetavad, sõidab meist mööda liinibuss. Tegemist pole siiski mitte streigimurdja, vaid meeste ülemusega - juhataja Lauri Rinta-Kanto peab bussi kinni ja ühineb streigimuljete jagamisega.

Rinta-Kanto on pisut murelik ja väga tõsine, kuid mitte nähtavalt halvas tujus. Sel ajal kui bussijuhid streigivad, sõidab ühe bussiga tema, et vähemalt mingigi ühistranspordi võimalus abivajajatel olemas oleks.

Kolmekesi seletavad mehed läbisegi, et kui sadamad streigiga ühineksid ja bussijuhte toetaksid, oleks streik paari tunniga läbi, kuna suvel pikalt seisnud paberivabrikud ei saaks rohkem kahju enam lubada. Aga kui sadamad on kinni, seisavad ka paberivabrikute rahaveskid.

Kolmekesi loodavad nad ka, et streik saab varsti läbi ja uus kollektiivleping kirjutatakse alla, siis saaks jälle rahulikult tööle naasta. Senikaua aga jääb üle vaid juhatajale turvalist sõitu soovida.

Tänast hommikut ootas Jüri suurema huviga seetõttu, et eestlased, kellel nädalavahetusel oli neli vaba päeva, pidid tööle tagasi jõudma. Seda, kas eestlased täna hommikul istusid bussirooli või ühinesid streigiga, lehe trükkimineku ajaks veel kahjuks teada ei ole. Jüri teadis vaid eile busside kõrval lumes seistes rääkida, et osa eestlasi olevat end ise vabatahtlikult streigi ajaks tööle pakkunud. Ülemused ütlesid neile lisateenimisevõimalusest ära.

Concordia Bus Finlandi kontor Espoos oli eile justkui välja surnud. Majas, kus tavaliselt sagib päevasel ajal üle 300 inimese, pole praktiliselt hingelistki ja uksedki on lukus.

Tegevjuht Tom Ward istub üksi oma suures kabinetis ja krõbistab paberitega. Teised juhtivtöötajad on majast väljas, sõidavad bussidega tavapäraseid marsruute, et inimesed päris ilma transpordita ei jääks.

"Mul ei ole bussijuhtimise õigusega juhilube," vabandab Ward, miks tema kontoris laua taga paberitööd teeb, selle asemel et koos teiste juhtidega päris bussijuhte asendada. "Aga viis esimeest teevad praegu kaheksatunniseid tööpäevi, sõidavad liine läbi."

Eilses Kauppalehtis rääkis Ward, kuidas 2004. aastal teenis ettevõte 4,4 miljonit eurot kahju. Toona streikisid bussijuhid kaks nädalat. Ward loodab, et sel aastal streik nii kaua ei kesta ja laupäeval või hiljemalt pühapäeval bussipargis enam sellist pilti ei näe nagu eile, kus platsil seisid praktiliselt kõik bussid. Isegi kui streik lõpeb selle nädalaga, tähendab see ettevõtte jaoks kahjumit, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse.

"Raske öelda, millal streik lõpeb," ütleb Ward. "Tõenäoliselt homme (kolmapäeval - toim.) lahendust ei leita. Aga oleks kõigi jaoks parem, kui streik lõppeks selle nädalaga."

Lahendust otsitakse täna kell 12 algaval kolmepoolsel nõupidamisel, mille kestust ametiühingu pressiesindaja eile ennustada ei osanud - ilmselt vaieldakse õhtuni välja, arvas ta.

Concordia Bus Finlandi 600 töötajast umbes kolmandik on välismaalased, valdav osa neist eestlased ja Eestist pärit venelased.

Kui paljud neist ametiühingusse kuuluvad, seda Ward ei teadnud. "Meie töötajatest veerand ei kuulu ametiühingusse ja neid on võrdselt kõigist rahvustest," ütleb ta vaid.

Wardi sõnul tegutseb Helsingi piirkonnas kolm suuremat bussifirmat - Connex Finland, Concordia Bus Finland ja Helsingin Bussiliikenne. Neist viimane streigis ei osale, sest ei kuulu transporditöötajate ametiühingusse.

Pühapäeval alanud Soome auto- ja transporditöötajate streigiga ühinesid ka 200 ametiühinguga liitunud eestlasest bussijuhti. Streik hõlmab kokku umbes 10 000 transporditöötajat üle kogu Soome.

Streik seiskab suurema osa bussi- ja veokiliiklusest, raskendades inimestel töölejõudmist. Katkeb ka prügivedu ning hiljem tekivad häired toiduainete ja teiste kaupade veos.

Transporditöötajad ja tööandjad vaidlevad kollektiivlepingu tingimuste üle. Streik sai alguse Autoliikluse Tööandjate Liidu plaanist muuta kollektiivlepingut nii, et transpordifirmadel oleks võimalus kasutada piiramatul hulgal osalise tööajaga töötajaid. See tekitaks Soome Auto- ja Transporditöötajate Liidu (ATL) hinnangul nn kahekorruselise tööturu, millega ametiühing ei saa nõustuda.

Tööandjate liidu ettepanekul võiks pealinna regioonis 10 protsenti tehtud tundidest korraldada osalise tööajaga töötajate jõul, mis tähendab, et 700 töötajaga ettevõttes võiks osalise ajaga töötajaid olla 140. Mujal Soomes soovib tööandjate liit kasutada osalise tööajaga töötajaid piiramatult.

Lisaks soovivad tööandjad pikendada katseaega ja loobuda kahenädalastest tööperioodidest.

Praegustes kollektiivlepingutes on bussi- ja autojuhtidel määratud kahenädalane tööperiood, mille jooksul tuleb teha 80 töötundi. Ametiühingu kinnitusel ei ole transpordi alal osalise tööaja kasutamiseks mingit vajadust. Tööandja huvi on aga selles, et osalise tööajaga töötajate kasutamine on odavam, kuna neile ei pea võimaldama palgaga vabu päevi, mis aitaks kokku hoida kümnendiku palgakuludest.

Soome riiklik lepitaja Juhani Salonius kohtus transporditöötajate ametiühingu AKT ja autotranspordi tööandjate liidu ALT juhtkonnaga reedel, kuid mingit läbimurret ei saavutatud.

Eelmine tõsine streik transpordi vallas oli 1991. aastal, kui tööseisak kestis kolm nädalat. 2000. aastal kestis streik vaid mõne päeva.

Eelmisel suvel seisid metsatööstuse töötajate streigi tõttu seitse nädalat Soome paberi- ja tselluloositehased. 15. maist juuli alguseni kestnud tööseisak mõjutas ka Eesti puidutööstusi, kes ei saanud oma toodangut enam Soome müüa. Nende käibesse lõi streik 50 miljoni krooni suuruse augu.