Miljardikroonine viga ripub õhus

Saastamata õhu koguse müük juba käib - mõnes ettevõttes aktiivselt, teises ollakse äraootaval seisukohal. Aega ju on: müügiperiood kestab 2012. aastani ning süsinikdioksiidi tonni ekvivalentkoguse hind võib veel tõusta. Riikide majandused on kasvutrendis ning traditsiooniline tööstus on ikka see lipulaev, mis arengut veab. Samas on teada, et tööstus tarbib energiat ja energiatööstus on kõige suurem saasteallikas ümbritsevale keskkonnale.

Seega tuleb tööstuse kasvu hoidmiseks energiatootlust suurendada ning selleks kasvuhoonegaaside kvoote juurde osta. Eestil on võimalik oma ülejääke müüa ning ülikasumlikku äri ajada. Küsimus on selles, kas kiirustamistuhinas kerget raha taga ajades on läbi vaadatud kõik võimalused maksimaalse tulu saamiseks?

Aastaid tagasi oli terav küsimus Eesti Energia poolt elektrijaamade energiaplokkide renoveerimise vajadus: kas see ikka on hädavajalik ning kui tasuv see on? Täna näeme esimesi vilju: osa kasumit süsihappegaasi CO2 kvoodi müügist, 341 mln kr, on laekunud. Ilmselt oli tegemist esimese väikese koguse proovimüügiga. Ettenägelikult on planeeritud saadava tulu investeerimine energiatootmise uutesse tehnoloogiatesse, sest Eesti tööstus ja järelikult ka energiatarvidus samuti kasvab.

Leidub ettevõtteid, kes kvoodi ülejääke ei müü, vaid loodavad seda ära kasutada oma tootmise kasvuks, nt AS Kunda Nordic Tsement. Jagub ka hulk väiksemaid ettevõtteid, kelle investeerimisvõimalused saastegaaside koguse vähendamiseks on piiratud ning seetõttu hoiavad hinge kinni, et nende poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk ei suureneks. Sest kvoodid on kehtestatud ning 1990. a taseme järgi müüdavad kogused ära jaotatud - kvoodi ületamisel võib müügiloa asemel kaela saada hoopis trahvi.

Aga ka väiksematel ettevõtetel leidub reserve oma saastekoguste kontrolli all hoidmiseks. Üheks abistavaks meetmeks on toodetud koguse usaldusväärne ja täpne määramine. Mida täpsemini on määratud toodetud kogus, seda suurem on müüdav kogus, sest ettevõttele eraldatud kvooti enam muuta ei saa.

Praegu kasutavad ettevõtted kasvuhoonegaaside koguse määramisel keskkonnaministri 2004. aasta 16. juuli määrust nr 94. Selles ei sisaldu täpsuse ehk määramatuse esitamise nõuet. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille alusel on ülalnimetatud määrus välja töötatud, sisaldab otseselt määramatuse esitamise kohustust käitise iga tegevuse kohta, mille heitkoguseid arvutatakse või mõõdetakse.

Täpsusenõuete kirjeldamine määruses on vajalik kahel põhjusel: sel juhul on tagatud kooskõla Euroopa direktiividega ning kasvuhoonegaaside tootjatel on kindlustatud võimalus müüdavat kogust paremini määrata.

Väga oluline on teada, kas kaubeldav süsinikdioksiidi 21 miljoni tonnine ekvivalentkogus, mida lubavad Eesti kvoodid, hinnaga 100 eurot tonn, on määratud suhtelise veaga 10 või hoopis 20%, sest tehingu hinnavahe ületaks sel puhul kolmekordselt suhkrutrahvi!

Toodetud kasvuhoonegaaside koguste usaldusväärne esitamine ehk täpsushinnangu lisamine kogusele kindlustab tehingu mõlema poole seljatagust. Riigimehelik ettenägelikkus saab võimalikke ebameeldivusi ära hoida ning gaasikoguste müügist suurimat tulu saada.

Ehk aitab asjale kaasa teabepäeva korraldamine, milles keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning metroloogia keskasutus AS Metrosert selgitavad kasvuhoonegaaside koguste määramise täpsuse tähtsust.

Autor: Toomas Kübarsepp