Lifti eluiga sõltub igakuisest hooldusest

Ketlin Priilinn 15. märts 2006, 00:00

Formet-Lift OÜ juhataja Olav Lillemäe sõnul annab liftitootja tavaliselt hooldusjuhendid, kus on kirjas, kui sageli lifti peaks hooldama. "Tavaliselt käime kohal korra kuus," kirjeldab ta. "Kontrollime, et kõik töötaks, vajadusel vahetame pisidetaile." Hoolduse hind oleneb tema sõnul konkreetsest lepingust ning hõlmab lisaks hoolduse enda hinnale veel ka tasu kohalesõidu eest ja eraldi tasu väljasõidu eest riiklikel pühadel.

Lillemäe kinnitab, et vanu vene lifte on praegu kõige rohkem ning nende vanuseks on tavaliselt 25-30 aastat. "Sellist seadust ei ole, et neid kasutada ei tohiks - peamine on siiski töökorras olek," ütleb Lillemäe. "Vene liftidel on tegelikult palju eeliseid, nad on hästi lihtsa konstruktsiooniga ja neil on ka pisidetaile võimalik vahetada. Tänapäevastel liftidel seda teha ei saa, vaid kui midagi rikki läheb, tuleb sageli terved sõlmed välja vahetada."

Liftidel peab Lillemäe sõnul kindlasti olema ka järelevaataja. "Kahjuks ei ole paljud liftide valdajad sellest teadlikud," ütleb ta. "Meie poolt on üksnes korra kuus toimuv hooldus, aga järelevaataja tööks peaks olema paberimajandus, tema peaks vastutama selle eest, et asjad oleksid korras - tööluba olemas, toimuks tehniline hooldus, et lifti ei koormataks üle jne."

Lillemäe arvab, et ülekoormamise vältimiseks peaks igas liftis üleval olema teade, kui suur on konkreetse lifti kandejõud. "Uutes liftides on olemas ka andurid, mis hakkavad tööle, kui lift on liialt koormatud," räägib ta. "Vanade puhul tuleb aga jälgida, et ei ületataks teatel olevat suurimat lubatud massi."

ASi Kandur juhataja Arvo Kost kinnitab samuti, et hooldust tehakse korra kuus. "Hoolduse hind oleneb paljudest näitajatest - nt lifti tüübist, korruste arvust, kasutamise intensiivsusest," loetleb Kost. "Tavaliselt algavad hinnad 300 kroonist ja võivad ulatuda mitme tuhandeni."

Üle 35aastase lifti puhul peaks Kosti arvates kindlasti mõtlema moderniseerimise võimalustele. "Vana lifti võib teatavas mõttes võrrelda vana autoga - sõidab küll hästi, aga kere on auke täis ja probleeme tegelikult mitmesuguseid," märgib ta. "Valdajatele paneks südamele, et hooldajafirma käest tuleks kindlasti küsida ja huvi tunda, mis seisus lift on - kasutajatel pole üldjuhul mingit ülevaadet sellest, mis šahtiruumis toimub."

OÜ Tehnokontrollikeskuse juhataja asetäitja Urmas Vain selgitab, et liftide hooldamise vajalikku sagedust kuskil täpselt kirja pandud, vaid see pannakse paika lepingutega. "Hooldada tuleb nii sageli, et lift oleks alati töökorras," ütleb Vain. "Hooldamise sagedus oleneb ka kasutamise intensiivsusest, aga standardne sagedus on üks kord kuus."

Ka hoolduskulud on Vaini sõnul otseses seoses hooldussagedusega ja kindlat numbrit välja tuua on väga raske. "Kulud on jällegi lepingujärgselt kindlaks määratud ja igaühel võivad need olla erinevad," selgitab ta. "Remont hoolduskulude alla ei lähe, vaid tuleb eraldi tasuna juurde." Liftide eluiga küündib Vaini sõnul paari-kolmekümne aastani kindlasti ja leidub ka väga vanu lifte, mis senini suurepäraselt töötavad.

Tallinna ja Harjumaa korteriühistute liidu esimehe Kaimar Ilvese sõnul lähevad liftiga seotud kulutused maja üldkuludesse ja jagatakse korteriomanike mõtteliste osade vahel.

Seega maja ruutmeetrite arv jagatakse igaühe osaga. "Paraku on ikkagi säilinud ka selline arusaam, nagu polekski lift elamu tehnosüsteemi kui terviku üks osa.

Mõned esimese korruse elanikud arvavad endiselt, et nad ei pea tasuma kulutusi liftile, kui nad seda ise ei kasuta," tõdeb Ilves.

Samas on ühistu korral liftide hooldamine seotud vastutusega inimelude eest ja kui nad ei lase vastavalt kontrollimist ja hooldust teha, siis õnnetusjuhtumi korral kandub vastutus neile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing