Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lubatud minimaalseim rehvimustri sügavus pole pidurdamiseks piisav
Projekti "Staying Alive" (Jääda Ellu) raames kogunes 16.veebruaril Männikule meeskond eesmärgiga testida, kuidas mõjutab rehvimustri sügavus rehvi omadusi.
Testimiseks kasutati sõiduautot Toyota Corolla STW 1,4, 71 kw, tühimass 1240 kg, 14 tolli veljed. Sõiduk oli varustatud ABS-i sisse ja välja lülitamise seadmega, mis tavalistel autodel puudub.
Pidurdusteekondade pikkuste mõõtmiseks kasutati seadet RAMI, mis mõõdab pidurdusteekonna pikkust 10 cm täpsusega. Samuti võimaldab seade mõõta sõiduki liikumiskiirust 0,1 km/h täpsusega.
Kõigi pidurduskatsete puhul kasutati ekstreemset pidurdamist, mis väljendus tavapidurisüsteemiga sõiduki puhul rataste blokeerumises ja ABS-pidurisüsteemiga sõiduki puhul ABS-i tööle rakendumises.
Objektiivse tulemuse saamiseks teostasime 10 katset, mille aritmeetiline keskmine andis lõpptulemuse.
Testimeeskond - Harri Oidekivi Goodyearist, Indrek Madar ja Illmiar Maasing OÜ-st Autosõit koostöös Prorehviga - tegi katsetest järgmised järeldused:
• Rehvimustri sügavus on tegur, mis mõjutab rehvi käitumist väga suurel määral.
• Seadusega lubatud minimaalne 3 mm mustrijääk talvel ei ole piisav turvaliseks sõiduks. Soovitame vähemalt 4 mm.
• Ka naastud ei aita, kui rehvimustri sügavus pole piisav.
Indrek Madar "Autosõit OÜ":"Antud katsed sooritati kiirusel 50 km/h.
Pidurdusteekond on aga kiirusest ruutsõltuvuses, mis tähendab, et tõstes kiirust kaks korda kasvab pidurdusteekond neli korda.
Seega maantee kiiruste juures võime rääkida juba hoopis pikematest pidurdusteekondadest.."