Tallegg eitab süüd laste haigestumises

2. märtsil pakuti Jüri lasteaias Tõruke lastele lõunasöögiks omletti, mis lasteaia juhataja Karin Ivanovi kinnitusel oli valmistatud Talleggist pärit munadest. Järgmisel päeval pöördusid esimesed haigestunud lapsed arsti poole.

"27 tulid tõenditega," vastas endast väljas lasteaiajuhataja küsimusele, kui paljud lapsed haiguse küüsi sattusid.

Äripäev asus eile hommikul Eesti viimase aja suurima salmonelloosipuhangu põhjusi uurima ja küsis infot tervisekaitseinspektsioonist. Seepeale väljastas inpektsioon pressiteate, millest selgus, et 14. märtsiks oli nakatunud laste arv juba 64. Lastele lisaks leiti salmonellat kuuel töötajal.

"Absoluutselt kõik tervisekaitsetalituse inimesed on käinud. Meil on väga puhas maja, kokkadel ei olnud salmonelloosi," rääkis Ivanov. Tema sõnul oli juhtum nii kurvastav, et ta oleks nõus isegi juhataja kohalt lahkuma. "Tahaks ameti selle pärast maha panna," sõnas 34 aastat lasteaeda juhtinud naine.

Samal päeval, kui haigusepuhang algas, oli lasteaias söögiks omlett. Ivanovi sõnul valmistati toit eeskirjade järgi. Kas haigus munadest tuli, ta öelda ei osanud, kuid arvas, et millest muust see tulla võis. Tervisekaitsest talle seda keegi siiski kinnitanud pole, kuna munad, mida lapsed sõid on kõik läinud ja proove võtta ei saa.

Samuti ei ole saanud tervisekaitse salmonelloosi Talleggiga siduda, kuid ameti väljastatud teates viitavad ametnikud, et haigus võis toidust tulla. "Teatud kahtlusi meil on," sõnas tervisekaitse avalike suhete nõunik Agnes Jürgens. Ta lisas veel, et tõenäoliselt nakatunute arv suureneb, kuna proove võetakse edasi.

Praegu puhkusel viibiv Talleggi juht Teet Soorm kuulis asjast esimest korda eile ajakirjaniku käest, sama oli ka juhti asendava administratiivjuhi Jüri Kuuskaruga.

"Ebareaalne, sest Talleggi munad on alati puhtad olnud, proove on testitud laborites," kinnitas Soorm. Ka eelmisel aastal Talleggi tabanud suure salmonelloosipuhangu puhul oli peaprobleem kanalihas, mitte kunagi aga munades. Soorm pakkus, et lasteaed võis munad osta turult, et neid odavamalt saada, nagu lasteaedadel tema sõnul kombeks. Sellisel juhul võisid munad pärineda hoopis Lätist, kus eelmisel aastal munades salmonella levis, rääkis Soorm.

"Turult!? Meil on ju leping ja nad toovad ise kohale," kostis üllatunud lasteaiajuhataja Ivanov Soormi juttu kuuldes. Ta lisas, et on Talleggiga lepingu lõpetanud ja tõenäoliselt ei osta mune enam niipea.

Veterinaar- ja toiduameti osakonnajuhataja Regina Pihlaka sõnul on küll sel aastal Lätist mune toodud, kuid ta ei uskunud, et Soormi kahtlustel tõepõhi all on. "Lasteaial on ju paberid olemas ja kui tervisekaitse on uurinud, siis tuleks ka neid usaldada," sõnas ta.

Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul tekitas juhtum suurt hämmingut lastevanemates. "Kaebus oli pigem, et nad ei saanud infot kätte," sõnas ta. Sellega ei olnud päri Agnes Jürgens tervisekaitseinspektsioonist, kelle kinnitusel said kõik asjaga seotud inimesed operatiivselt teavet.

Firma juhi asetäitja Jüri Kuuskaru sõnul pole ettevõte ühtegi ametlikku teadeannet juhtumi kohta saanud. "Oleme täielikus infosulus," sõnas ta ning lisas, et luges ise ka uudist just internetist. Küll aga kinnitas mees, et kuna Tallegg on praegu teravalt luubi all seoses linnugripiga, teeb ta kõik, et välja selgitada, kas salmonella tuli neilt. "Enesekontrolliga maadleme siin ikka päris tugevalt," sõnas ta ning kinnitas, et nad tahavad isegi, et firma sees kõik korras oleks.

Kogu eelmise aasta Talleggis möllanud salmonelloosi tõttu sattus ettevõte 2005. aastal 36,4 miljoni krooni suurusesse kahjumisse ja käive kahanes 70 miljonit krooni.

Need kurvad numbrid tegi Talleggi juhtkond teatavaks 28. veebruaril toimunud pressikonverentsil, kus Talleggi juht Teet Soorm rõhutas, et salmonellast on Eesti suurim kanalihatootja peaaegu vabanenud.

Kaks päeva hiljem sõid Jüri lasteaia lapsed aga Talleggis toodetud munadest valmistatud omletti ja 64 neist haigestus salmonelloosi.

Soorm kirjeldas eelmise aasta kevadel puhkenud salmonelloosipuhangu tagajärgi firmale: ettevõte oli sunnitud ostma sisse kallist toorainet, suleti haudejaam, hakkasid suurenema laojäägid, sest kanaliha ei suudetud müüa, ning kahjum hakkas muudkui kasvama. Salmonelloosiprobleemi tõttu kaotas ettevõte möödunud aastal ka kogu oma ekspordituru Lätis ja Leedus.

Autor: Gert D. Hankewitz