Mercedes-Benz R-klass - mahtluksusmaastur

Ardo Kalda 17. märts 2006, 00:00

R-klassi välimuse juures on kolmeharulise märgiga firma mõningal määral juurte juurde üritanud minna. Esiosa vaadates tundub, et on matkitud kolmekümnendate aastate disaini. Igatahes on esiosa vägagi õnnestunud ja näeb elusuuruses märksa parem välja kui piltidel. Tegelikkuses on auto ka märksa suurem, kui piltidelt paistab, ja annab tõelise luksusauto mõõtmed välja. Auto tagaosa läheb margi viimastele disainisuundadele omaselt madalamaks. Auto on nelikveoline ja tegelikult piisavalt kõrge, et maasturlikult turnida, vajadusel saab ka õhkvedrustust kõrgemale tõsta, et suuremaid takistusi ületada.

Interjöör on mercedeslikult luksuslik. Istmeid on autos kokku kuus, kaks mõlema uksepaari kohal ja kaks pagasiruumi põrandas. Pagasiruumi põrandast istmete ülestõstmiseks peab küll omajagu vaeva nägema. Tagaluugi ja küljeukse vaheline tatsamine võttis otsaesise märjaks ja pärast jäi kogu kremplist üle pagasiruumi kate, mida kohe ei osanudki kuhugi panna.

Loomulikult on kogu sisu tehtud kvaliteetsetest materjalidest ja kasutajale käepäraselt. Salongivalgustust on võimalik sättida küll lugemiseks, küll kõigeks muuks. Salongi on pimedas ausalt öeldes lausa ilus vaadata. Ukselinkide aukudes, jalgade juures ja topsihoidjates põlevad tuled, valgus on aga soliidselt tumekollane, mitte pole kasutatud värvusi, mis kuuluks pigem diskoteekide repertuaari. Istmed on mugavad ja igas suunas seatavad.

Samas ei saa ma aru, miks poleks võinud tagaistmeid, mis on samasugused üksikud nagu esiistmedki, elektriliselt reguleeritavaks teha. Tagaistmel laiutava juhi taga istus ka kaugelt üle 1,90 m pikkune mees, kes nimetas, et tal oli seal rohkem ruumi kui oma auto juhikohal.

Tegelikult oli kohati tunne, et auto oligi ehitatud tagaistujaile. Kahe istuja vahel oli suur keskkonsool, kus suur panipaik ja topsihoidjad. Tagumised uksed on sellist mõõtu nagu mõned väikeautod.

Proovisõiduautol oli 3,5liitrine bensiinimootor, mis jõi nagu suur loom, kuid liigutas 2,2tonnise tühimassiga sõidukit omajagu.

Selle juurde käis muidugi ahvatlev möire, mis oma kurguhäälse urinaga lausa kutsus juhti paremat jalga kõvemini põrandasse suruma. Siiski andis kohati tunda auto suur ja raske olek, mis suurendab kütusekulu ja vähendab kiirendust, kuid samas annab mõnusa turvatunde.

Küll vähendab suure auto tunne suurematel kiirustel ikkagi kiirusetunnetust.

On raske aru saada, millist sihtgruppi on selle autoga silmas peetud, kuid kahtlemata on sellega hea sõita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing