ISO sertifikaat kuulutab tootja mainet üle maailma

Ain Alvela 20. märts 2006, 00:00

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) liigitab juhtimissüsteemide standardid kvaliteedijuhtimisstandardiks ISO 9001 ja keskkonnajuhtimisstandardiks ISO 14 001, mille kasutuselolekut tõendavad sertifikaadid näitavad, et firma on need valdkonnad piinliku hoolega läbi kaalunud.

Lisaks on olemas ka töökeskkonna ja -ohutuse standard OHSAS 18 001. ISO standardite sertifitseerimine annab tunnistust sellest, et näiteks keskkonnaprobleemid ja tootmisega kaasnevad ohutegurid on firmas järelevalve all, võimalikke riske nähakse ette ning on kehtestatud tegevuskava kriisiolukordade puhuks.

Tootmise vastavust standardile käib sertifikaati omavas ettevõttes vähemalt korra aastas kontrollimas tootja ning kliendi suhtes sõltumatu kolmas osapool - rahvusvaheliselt aktsepteeritud audiitor. Eestis teevad neid töid näiteks DNV, Bureau Veritas, Lloyds ja rahvuslik sertifitseerimisasutus AS Metrosert.

"ISO on tuntuim rahvusvaheline kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standard, mis määrab head juhtimistavad," iseloomustab Metroserdi juhataja Ain Noormägi. "Kui firma neid järgib, on tal vigade vältimise tõenäosus suurem. Sarnasus teiste sertifikaati omavate ettevõtete juhtimiskorraldusega annab võimaluse rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida."

ISO idee seisneb selles, et sõltumata ettevõtte tegevusalast on sel tarvis määratleda, milliseid tegevusi ja kuidas üks või teine struktuuriüksus teeb, alates administreerimisest ja lõpetades müügitööga. "Kvaliteedijuhtimise standardi nõuete kohaselt tuleb määratleda kliendi soovid ja sellest tulenevad tegevused, mis viivad kliendi rahuloluni. Olulisteks märksõnadeks on seejuures planeeri, teosta, kontrolli ja korrigeeri," iseloomustab Noormägi.

Viru Keemia Grupi (VKG) tootmisega tegelevates tütarettevõtetes on rakendatud mõlemad ISO standardid ja neile on saadud ka sertifikaadid, mis kinnitavad, et põlevkivi termiline töötlemine, õlitootmine ja toodangu müük vastab maailmas üldtunnustatud nõuetele.

"Meie oleme leidnud, et ISO sertifikaatide olemasolu on ettevõttele ühest küljest ka positiivne enesekontroll," leiab VKG tegevjuht Janek Parkman. "Teisalt näitab see meie välispartneritele, et meie tootmisprotsess ning keskkonnariskid on järelevalve all ja meie ettevõttes järgitakse häid juhtimistavasid."

Parkman märgib, et VKG tootmise vastavusse viimine euroliidu keskkonnanõuetega kulges suhteliselt valutult, kuna juba nõukogude ajal olid põlevkiviõli tootvale tehasele kehtestatud ranged reeglid.

VKG avalike suhete juht Elina Kink lisab, et kaasaegsete juhtimissüsteemide edukas juurutamine on üks alus klientide rahulolu ning selle kaudu kogu ettevõtte konkurentsivõime tõusule. "Kindlasti tõstab see ettevõtte usaldusväärsust," märgib Kink.

Eesti suurim soojusenergia tootja Iru SEJ sai ISO 9001 sertifikaadi 2004. aastal ning ISO 14 001 sertifikaadi 2005. aastal. Elektrijaama juhataja Toomas Niinemäe põhjendab standardite rakendamist vajadusega olla nii juhtimiskvaliteedi kui keskkonnariskide hindamise poolest rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõte.

"Tänu ISO juurutamisele kirjutasime lahti kõik sisemised tööprotsessid, mille tulemusena teab iga töötaja täpselt, mida ta peab tegema," selgitab Niinemäe. "Kuna energeetika on niikuinii keskkonnale suure mõjuga, siis keskkonnariskide hindamine on meie tegevuses lausa möödapääsmatu." Standardite rakendamise tulemus on Niinemäe hinnangul otseselt mõõdetav ettevõtte majandustulemuste paranemisega.

Lisaks ISO 14 001 standardite rakendamisele ja sertifitseerimisele valmistub Iru SEJ investeerima ligemale 65 miljonit krooni, et välja vahetada vanad gaasipõletid ja uuendada automaatika. "See on vajalik, et vähendada õhkupaisatava lämmastiku kogust ja viia see vastavusse euroliidu normidega," märgib Niinemäe.

ASi Imavere Saeveski kvaliteedijuht Peep Perillus on seda meelt, et tootmise viimisel vastavusse ISO standarditega on kolm põhilist kasutegurit. Esiteks on firmasiseste juhtimis- ja keskkonnaküsimuste pilt selgem, teisalt on sertifikaadi olemasolu kontsernisiseselt oluline märk omanikele, et tütarfirmade tegevus on kontrolli all, ja kolmandaks annab see ekspordiklientidele kindlustunde toote kvaliteedi suhtes.

"Meil oli eelnevalt standardite n-ö põhi valmis, nüüd tuli ka teised saeveskid selle peale sobitada," ütleb Perillus. "Eks alguses oli väikesi tõrkeid, kuid praegu oleme asja jooksma saanud." Imavere Saeveski uuendas ISO 9001 ja 14 001 sertifikaate 2005. aasta kevadel, tänavu taotleb ettevõte ka töökeskkonna sertifitseerimist.

ISO standardi juurutamine ja sertifikaadi saamine hõlmab koolitust, konsultandi palkamist, sertifitseerimist ning võib paarikümne töötajaga ettevõttes sõltuvalt audiitoritöö keerukusest maksma minna keskeltläbi poolsada tuhat krooni, kusjuures konsultandi palkamine, et üldine standard ettevõtte vajadustele kohandada, võib moodustada hinnast umbes 2/3.

Praegu on Eestis väljastatud umbes 700 ISO sertifikaati.

Organisatsiooni kvaliteedijuhtimise all mõeldakse eelkõige juhtimise kvaliteeti.

Läbi aruka juhtimiskorralduse tagatakse toote või teenuse stabiilsed kvaliteediomadused, kliendi rahulolu, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, tööohutus.

Standardite nõudeid peavad olema kajastatud ettevõtte erinevates juhenddokumentides, lähtudes protsesside ühtsest kirjeldusest. Põhireegel on: üks protsess, üks juhis. Juhiste loomisel ja muutmisel tuleb toimivas juhtimissüsteemis tasakaal säilitada, et uued ja vanad juhised vastuollu ei läheks, et neist aru saadaks ja et juhiseid ka täidetaks.

Standardite nõudeid saab täita mitmel viisil. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis valdkondades harjumuspärane korraldus ei taga eesmärkide saavutamist ja teha seal muudatusi. ISO standardite juurutusprotsess annab võimaluse reguleerivate dokumentide ajakohastamiseks.

Standardid ei ole dogmad, neid arendatakse pidevalt. ISO standardite uuendamine toimub iga viie aasta järel. Pärast muudatuste heakskiitmist liikmesriikides jõustatakse uus versioon, mis on kõigile sertifitseeritud organisatsioonidele kohustuslik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing