Kiuslikule inimesele peab vastu hakkama

Meeskonnas peab kehtestama ühtsed nõuded, et inimesed saaksid avaldada oma arvamust julgelt ja siiralt. Juhil ei saa olla lemmikuid ja kõigi töötajate suhtes tuleb olla õiglane - tähtaegadest peetakse kinni ja sõnapidamine on au mõõdupuu.

Üks isik võib hävitada teise tegevuse kaudu, mida nimetatakse moraalseks ahistamiseks ehk lihtsalt kiusamiseks. Pealtnäha kahjutute vihjete või nõuannetega võib inimese rööpast välja viia.

Kiusajal on vajadus teisi maha teha, et end upitada ning võimu saavutada. Põhjuseks on tungiv vajadus imetluse ja heakskiidu järele. Neil ei ole teiste vastu kaastunnet ega austust, sest nad ei muretse suhete pärast.

Ahistamine algab süütult ja levib varjatult. Esialgu hoiduvad asjaosalised solvumast ning võtavad nöökeid kergelt. Seejärel rünnakud sagenevad, ohver on pidevalt nurka aetud, alavääristatud ning alandavate mahhinatsioonide märklaud. Kõik need rünnakud otseselt ei tapa, kuid nende tõttu kaotatakse osa iseendast.

Meeskonnas on konflikt loomulik nähtus. Halvast tujust ajendatud solvav märkus ei tähenda veel midagi, kui sellele järgneb vabandus. Kuid korduvad alandused ja solvangud, kui neile ei järgne vabandust, hävitavad isiksust.

Julmust ja ahistamist meeskonnas või ettevõttes sünnitab see, kui ühes isikus on koos võimuiha ja soov teisi alandada.

Kiusamise tulemuseks ei ole mitte niivõrd aineline, kuivõrd emotsionaalne kahju. Kiusamise ajendiks on sageli soov kedagi välja süüa või tema staatust alandada, tihtipeale lihtsalt inimlik kadedus. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi, kahjustab emotsionaalset kliimat ning õõnestab kogu organisatsiooni eetilisi aluseid.

Sageli tekib ohvril pidev hirmutunne, millele järgnevad kahtlemine oma võimetes, endassetõmbumine ja depressioon.

Töövägivalla ennetamiseks soovitatakse läbi viia rahulolu uuringuid. Oluline on teha vahet ülekohtu ja kolleegide konstruktiivse kriitika vahel. Kiuslike inimeste vältimise kindlaim moodus on nendega kohtumise minimeerimine.

Kiusajaile vastuhakkamiseks tasub õppida enesekehtestamise või ebaõige kriitika tõrjumise võttestikku. Psühholoogilise vägivalla ennetamiseks on vaja tugevat identiteeti. Türann kardab tugeva identiteediga inimesi! Kui ahistajateks on töökaaslased, peab selle lõpetamiseks tulema esimene samm otseselt ülemuselt või juhtkonnalt. Kui juht asjatundmatusest, argusest või ükskõiksusest ei sekku, lahkub ohver tavaliselt töölt.

Juht peaks avastama kiusamise ilmingud varakult ning kiusaja kohe korrale kutsuma.

Kiusamine toimub asutustes, kus on nõrk meeskonnatöö või saamatu juhtimine. Euroopa Liidus kuuluvad psüühilise vägivalla juhtumid karistamisele seaduslikus korras. Eestis vastav seadusandlus veel puudub.

Kiusamine ei tulene psüühikahäirest, vaid külmast ratsionaalsusest, eriti kui sellega kaasneb professionaalne kadedus. Kuigi kiusamine (ahistamine) tööl on sama vana nähtus kui töö ise, tehti alles 90. aastatel kindlaks, et see rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse.

Kiusamist nimetatakse väliskirjanduses ka mobbing'uks, mille all mõeldakse organisatsiooni liikmete väärkohtlemist: tagakiusamist, ähvardamist, halvustamist, naeruvääristamist, kimbutamist, mõnitamist, ahistamist, vaenulikku kohtlemist, inimesest koosolekutel halvasti rääkimist, kui teda kohal ei ole, informatsiooni salastamist, halvustavaid repliike, ebareaalsete või mõttetute tööülesannete andmist, pidevat kritiseerimist, ignoreerimist, ülemäärast jälgimist, avalikku alandamist, isolatsiooni, inimese peale karjumist, pahatahtlike kuulujuttude levitamist, hüüdnimede andmist ja asjade äravõtmist.

Autor: Made Torokoff