Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti aja ehitusõpik häid vihjeid pungil

Liivi Tamm 29. märts 2006, 00:00

1931. aatsal ilmus Aleksander Kleini sulest raamat pealkirjaga "Ehitusõpetus. Käsiraamat majaehitajale". Eessõna väidab, et tegu olla esimese eestikeelse teosega, mis tutvustab lugejat ehituskonstruktsioonidega.

Sissejuhatust lugedes tabas mind äratundmisrõõm. "Kahjuks peab tunnistama, et aasta-aastalt vähendevad meie kogemusterikkamad ja asjatundkad ehitustöölised, kelleks on peaasjalikult vanad ehitustöölised, kuna noorem tööliskond on õppimatu, kogemusteta ja õnnetuseks ilma tahteta ka midagi õppida ja ennast tedmustes täiendada," arutleb tolleaegse Teedeministeeriumi Maantee ja Ehitusosakonna direktor, diplomeeritud insener H Perna.

"Säärase olukorra lõpptulemusena saame korraliku maja asemel pakk-kasti võ "pilpalossi", mille igast praost tuul läbi puhub, mõne aasta jooksul vajuvad seinad välja, laed kaarduvad looka, aampalgid on nii nõrgad ja hõredalt asetatud, et kass paneb toolilt põrandale hüpates lae kiikuma, ahjud vajuvad upakile ja pragunevad, võlvid langevad sisse, pliit suitseb ning praeahi ei küpseta, trepp kägiseb, ühe sõnaga - ei ole maja, vaid õnnetus." Ehitustehnikaid käsitlevas osas kurdetakse ka viinakuradi vempude üle: "Suuremal osal majaperemeestel ja ehitajatel on ehitatud ahjude suhtes väga kurvad kogemused.

On tulnud kogu majas ahjud maha lõhkuda peale seda, kui nad kahe kuu jooksul neid inimesi küllalt on piinanud, ja uuesti ehitada, vaatamata suurele tülile ja kulule.

On juhtunud, et kaks pottseppa kukkusid ühes oma värskelt ehitatud ahju ja tellingutega alla ja mitte sellepärast, et tellingud olid nõrgad, vaid mehed olid end täis joonud ega suutnud enam tasakaalus püsida. Rahulikkude närvide tõttu nad jäid ka oma katkilitsutud ahju kõrvale magama. Niisugustelt pottseppadelt ei või loota korralikku tööd."

Eks kuuleme tänagi lõputuid ohkeid ehituskvaliteedi, tõõjõu puuduse ning joodikuist töömeeste pättuste üle. Mõned asjad lihtsalt ei muutu.

Vanadest raamatutest võib ootamatult leida ka praktilist laadi abi ning kasulikke vihjeid.

Vana hoone renoveerimisel on selle ehitamise ajal välja antud juhised heaks orientiiriks mõistmaks, miks, kuidas ja millistest materjalidest elumaja koosneb.

Maja remont ja korrashoid. Tallinn, 1935

Ehitusõpetus. Käsiraamat majaehitajale. Tallinn, 1931

Ehitusõpetus. Käsiraamat majaehitajale. Tallinn, 1931

Üks lihtne viis on nõndanimetatud pritsimine, millega igaüks kergesti hakkama saab. Seda toimetatakse järgmiselt: Sein pestakse seebiveega ära ja värvitakse siis mõne liimvärviga, näiteks kuldookriga üle. Seejärel tehakse need värvid valmis, millega pritsida tahetakse. Nüüd kastetakse suur pintsel sügavalt mõne värvi sisse ja pritsitakse äkilise viskega kõik värv pintslist seinale. Nii tehakse, kuni kõik sein on üle pritsitud. Siis võetakse järgmine värv käsile. Töö tagajärjeks on suuruse poolest väga mitmesugused punased, rohelised ja kollased täpid kollasel põhjal.

Värvimine ja tapeetimine meitsri abita. Tallinn, 1928

Vajalisemaid värvimisviise. Tallinn, 1935

Valge kohupiima värv: 10 ltr kohupiima kliistrit ja 8 kg kriiti või litopooni või tsinkvalget.

Kollakasroheline: 10 ltr lubjapiima või valget kohupiima värvi, 200 gr kuldookrit ja 200 gr ultramariin rohelist.

Punakas: 10 ltr lubjapiima või valget kohupiima värvi ja 450 gr veneetsia punast

Sinine: 10 ltr lubjapiima ja 400 gr ultramariin sinist või 400 gr vasevitrooli (ainult lubja värv)

Vajalisemaid värvimisviise. Tallinn, 1935

Tsementi tuleb lisada suurele kastile ainult üks labitatäis, mitte milgi tingimusel rohkem. Suurema arvu tsemendi tarvitamisel võib krohv seinas praguneda.

Maja remont ja korrashoid. Tallinn, 1935

Vahvaid ehitusalaseid nõuanderaamatuid leiab ka nõukogude perioodist. Rohkete asjalikke jooniseid sisaldavate telliskivipaksuste ehitusõpikute kõrvalt võib raamatukogude kataloogidest leida ka spetsiifilisemaid üllitisi.

Tehnilis-Ökonoomiliste uurimuste jaam andis 1969. aastal välja juhendi pealkirjaga "Juhend traktorite ning traktori, -kombaini -ja automootorite kasutamisekorra kohta "Põllumajandustehnikate"süsteemi remondiettevõtetes."

Päevavalgele tulid ka kaubavagunite depooremondi juhend ning kinoseadmete tehnilise teenindamise ja remondi põhimäärus.

Vähem muljetavaldav polnud ka raamat pealkirjaga "Plastmasside kasutamine põllumajandusmasinate remondil", mille on 1972. aastal välja andnud Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnikate"tehnoloogia ja konstrueerimise büroo.

Korteri remondi käsiraamatutest leiab sirvija ajatute ehitustõdede kõrval ka tänapäevases maailmas kummastavaid õpetusi. Näiteks seda, kuidas käib ajalehepaberist põranda tegu. Nimelt tuleb põrandaks PVA liimi abil kleepida 5 kihti ajalehte. Kogu kupatus värvitakse seejärel kolm korda üle korraliku õlivärviga. Olevat hea küll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing