Betoonist pelgupaik pealinna puitasumis

Supilinn sellepärast, et selle kandi tänavad kannavad aed- ja juurviljade nime. Majagi peitub lühikesel Naeri-nimelisel kõrvaltänaval. Tänava otsast sisse piiludes on raske aimata, et teed ääristavate plankaedade taga asub midagi muud kui sajandivanune puulobudik.

Seda enam saad lähenedes üllatusega aru, et tegemist pole mitte planguga, vaid naaberaedadega ühele kõrgusele paigutatud metallpiirdega, mis eraldab tänava eesõuest ja autoparklast. Seljaga vastu krundipiiril olevat tulemüüri toetuv pikliku kujuga betoonmaja annab hingamisruumi ja avarust aiale. Üle kaheksasajaruutmeetrise krundi jaoks tundub seda olevat üllatavalt palju.

Majaperemehe sõnul olevat sellise, praktiliselt kesklinnas, kuid samal ajal rahulikus agulimiljöös oleva krundi leidmine olnud igati õnnelik juhus. "Kunagi asus siin elumaja, mille õigusjärgne omanik proovis seda tollal utoopilise hinnaga müüa. Ostjaid aga ei leidunud ja tühi maja sai hulkurite elupaigaks," selgitab ta. "Sellega käisid kaasas ka joomingud ja põlengud. Kokku olevat tulnud siit tuletõrjele üle tosina väljakutse, kuni maja viimaks maha põles ja lammutati."

Hiljem ostis krundi üks firma, kes seda samuti vähemalt aasta edutult müüa üritas. "Meil oli samaaegselt valida selle ja ühe Lohusalu krundi vahel. Lohusalust kesklinna tööl käimine aga eriti ei meelitanud ja kuna abikaasale meeldis Naeri tänava krunt ka kohe, siis oligi asi otsustatud," selgitab majaperemees.

Ta teab sedagi lisada, et kunagi olnud siinne ümbruskond koduks Tallinna voorimeestele, kes vastavalt jõukusele teenisid tulu kas siis inimeste või ehitusmaterjalide veoga. "Tööstuse ja linna areng vajas arvukalt uusi töökäsi ja nii kerkisidki paljud tänasele Tallinnale iseloomulikud puitasumid," lisab ta.

Pärimisele, miks siis ikkagi betoonmaja, on peremehel vastus valmis: kunagi Mustamäe korteris elades ja sealses vannitoas remonti tehes tuli viimistluse alt välja puhas betoonsein. See oli sedavõrd omanäoline, et selliseks ta jäetigi. Nii sai see arhitektile üheks lähteülesandeks, et oleks avatud betoonpinda. Et seda pinda peaaegu terve majajagu sai, üllatas algul majaomanikku ennastki, kokkuvõttes on ta lahendusega igati rahul.

Betoon on samas ka mahedaks taustaks tavalisest julgema värviga mööblitükkidele. "Ise ilmselt poleks selliseid värve kasutanud, aga arhitekt teadis, mida tegi, ning tulemus on üllatavalt hea," on omanik rahul ning meenutab naljatades, et kui tema ema käis veel tühja majakarpi vaatamas, päris ta, et millal lagi ja põrand ära värvitakse. Saades vastuseks, et neid ei värvita, oli ta imestunud ja ütles, et igas elamises peab ju ikka värvi ka olema.

"Eks nüüd mööbli näol on elamises ka üksjagu värve," lausub peremees. Kuigi köök moodustab hoones koos elu- ja söögitoaga avatud terviku, on selgelt tajutavad ka iga ruumi piirjooned, millele aitavad kaasa eri kõrgusel olevad laed.

Sellel on veel ka teine, praktiline otstarve, nimelt pääseb maja kõrgemale tõstetud külgedest, mis plastklaasiga kaetud, valgust ka ilma akendeta pesuruumidesse.

Aeda vaatavad suured klaaspaketiga aknad jätavad vaid õrnalt tajutava piirde õue ja eluruumi vahele. "Akende soojapidavus on üllatavalt hea - lumi ulatub väljas lausa vastu klaasi ega kipu sulama," lausub peremees, kelle lemmikuks on vaade agulikatustele, mis paistavad kõrgest aknast köögimööbli kohalt.

Naeri tänava maja osales ka Eesti Betooniühingu poolt juba aastaid korraldatud parima betoonehitise konkursil, kus seekord selgitati välja parim 2005. aastal valminud betoonhoone.

Žürii tunnustuse ja auhinna pälvis ka Naeri maja ja seda eelkõige kui hästi keskkonda sobituv ehitis.

Mitmed hoone interjööri ilmestavad valgustid on majaomaniku kätetöö.

Tema jutust selgub, et alternatiiviks kalli disainlambi ostmisele võib olla lihsalt lahtiste silmadega mööda ehituspoode käia ja leida oma ideede teostamiseks sobivad detailid.

Näiteks magamistoa painutatava varrega seinalamp on algselt olnud mõeldud luubi kandmiseks. Krundi piirdeks oleval paekivimüüril on aga klaaskuplite alla paigutatud värvilised pirnid. Sobivate kuplite leidmiseks tuli meistrimehel osta hulk aiavalgusteid, millelt saadud klaaskuplid töö teostamiseks kenasti sobisid.

Fotod: Meeli Küttim