Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kevad - pingeterohkeim aastaaeg

Aleksei Turovski 05. aprill 2006, 00:00

Ma ei taha vastu vaielda üldlevinud arvamusele, et kevad on ilus aeg. Tegelikult olen ma sellega isegi nõus, kuid kes ütles, et ilus aeg ei või raske olla? Just seda kevad kõikidele loomaliikidele on. Parasvöötmes on neli selgelt eristatavat aastaaega. Suvel on poegade toitmise mured, on palju aktiivseid konkurente - kõik meil pesitsevad rändelinnud on kohal -, kiskjate pressing on kõrge.

Kuid suvel on soe, taimede vegetatsioon ja õitsemine on hoos, toitu on suhteliselt palju ja enese peitmise võimalused väga head, kuna mets ja võsa on lehestiku tõttu peaaegu läbinägematud. Sügisel on toitu samuti palju ja sealhulgas eriti kvaliteetset toitu - seemned, marjad, pähklid jne. Sügisel on ka pojad suuremad ja kui mitte veel päris iseseisvad, siis igatahes suuremal määral kui suvekuudel. Talvel on toidulaud muidugi kasin, ent arvestatav hulk konkurente on ära: kes rändel, kes talveuinakul. Metsad on talvel lagedad, seega läbipaistvad, kuid talvel on kõige kauem pime, nii jagub varju kõigile.

Aga vaatleme nüüd ka kevade mõnusid ja muresid. Toidubaas on kõige kasinam, sest loodus talvel orgaanilist ainet (biomassi) arvestatavates kogustes ei tooda. Lehestik pole veel arenenud, nii et varjumispaiku on pea sama kasinalt kui talvelgi. Valgust jagub aga rohkem iga päevaga, nii kaob peagi ka talvise pimeduse kaitse. Talveunest ärkavad ja rändelt naasevad sajad konkurentide liigid, kes kõik on kõhnad ja näljased. Sellele kõigele lisanduvad varakevadel veel partneri leidmise ja pere loomise mured!

Vähe sellest, et kevadise innaajaga liigid peavad ennast aegsasti õigesse vormi viima - linnud hundsulestikku, kalad (karplased, lõhilased jt) pulmarüüsse, isased hirvlased peavad endale sarved kasvatama jne -, tuleb saavutada ka kõrge seksuaalse motivatsiooni tase, st suguhormoonide kontsentratsiooni taseme tõus. See kõik on bioenergeetika aspektist aga väga kulukas. Kõigele lisaks on vaja endast veel teada anda keskkonda märke saates.

Neid märke - lõhnu, hüüdeid, laule ja vastavaid liigutusi - ei pane tähele aga üldse mitte ainult oma liigi vastassoo esindajad, vaid ka kiskjad ja konkureerivad isased. Tuleb pidada turniire, võita ja kindlustada pesitsuspaik ning selle juurde territoorium. Tuleb moodustada paare. Monogaamsetel liikidel aastast aastasse kehtivad suhted tuleb just kevadel (taas)kindlustada, sooritades täies ulatuses pulmarituaale.

Kui see kõik on tehtud, tuleb ehitada või taaskorrastada pesa, kudeda/muneda, mis toob kaasa toitumisprobleemid, eriti pärast poegade koorumist, vähemalt lindudel. Liikide jaoks, kellel innaaeg on sügisel, näiteks sõralistel, on kevad poegimise aeg kõikide sellega kaasnevate probleemidega. Pole ime, et meie metsades on aprillis ja mais ohtlikemad loomad metsseaemised ja noorte vasikatega põdralehmad. Poegima lähevad mõlemad liigid karjast eemale ja oma väiksekeste kaitse on kogu ulatuses ema ülesanne.

Ja ometi, hoolimata kõigest sellest, aga võib-olla hoopiski tänu sellele kõigele, on kevad tõesti imelisim aastaaeg, täis pingeid ja väljakutseid! Kevad on kõige mitmekesisema ja intensiivsema elumärkide ekspositsiooniga. Ühelgi teisel ajal pole loomade, sh inimese muljetetarve nii kõrgel tasandil ja nii rikkalike võimalustega seda rahuldada! Elagu kevad: igavese elu iga-aastane taassünd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing