Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pankrotte jäi mullu vähemaks

Gea Velthut-Sokka 05. aprill 2006, 00:00

Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 419 ettevõtte maksejõuetus, seega vähenes pankrottide arv 2004. aastaga võrreldes 4 protsendi võrra. Aastas pankrotistub keskmiselt 0,4% ettevõtetest ehk iga 220., selgus Krediidiinfo uuringust.

Suurima pankrotistumise määraga piirkond Eestis on endiselt Ida-Virumaa, kus ettevõtte tõenäosus pankrotistuda on kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt. Suur on pankrottide arv ka Rapla- ja Pärnumaal. Kõige harvem pankrotistuvad Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa ettevõtted.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Pirko Konsa hinnangul on loogiline, et majanduskasvu tingimustes on ka pankrotte vähem. "On, kellele müüa," nentis Konsa.

Konsa lisas, et Euribori tõusu tõttu võib arvata, et trend pöördub ning pankrottide arv hakkab taas kasvama. "Kolmeprotsendise tõusuga võetakse turult ära 500 miljonit krooni. See on nagu toolimäng - kõigile ettevõtjatele ei jätku enam kliente," tõi ta piltliku näite.

Eesti Pankrotihaldurite Liidu juhatuse liikme Maire Armi sõnul mõjutab pankrottide arvu vähenemine haldurite tööd ja sissetulekut. Samas on oluline ka see, millise pankrotiga on tegu - ligi pooled pankrotid on lõppenud raugemisega ehk ettevõttel ei olnud mingit vara. Sellisel juhul on ka halduri tasu minimaalne või olematu.

Eestis on ligi 500 inimest, kellel on pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Kui vaadata eelmise aasta jooksul välja kuulutatud pankrotimenetlustesse määratud haldureid, on näha umbes 50 nime, nendest umbes pooltel on aasta jooksul töösse võetud 1-2 menetlust.

"Tundub, et sellise töökoormuse, nagu on viimastel aastatel, kataks ära 20-30 halduriga," kommenteeris Arm. "Samas on selline arv üsna pealiskaudselt välja öeldud - on üsna usutav, et igaüks ei soovi või ei saa võtta igal aastal menetlusse üha uusi ja jätkuvalt kestvaid protsesse, teatud juhtudel võib töö osutuda pikemaks ja keerukamaks."

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr keskmisest madalam - 44 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige väiksem on pankrotistunud ettevõtete osakaal Hispaanias ja Poolas - vaid 2 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige rohkem on pankrotte aga Austrias, kus iga 10 000 ettevõtte kohta on 288 pankrotti. Lätis ja Leedus on vastavalt 103 ja 120 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo müüb pankrotistunud Kupra kirjastuse raamatuid 2004. aasta jaanuarist, paisates aegajalt üldsusele reklaame nende raamatute kohta. Kolme aastaga on ta raamatuid müünud 700 000 krooni eest. Ta on tulemusega väga rahul, ehkki raamatuäri lõppu veel ei paista. "Üks ostja ütleski, et kui haldurina enam tööd ei taha teha, siis hakka raamatumüüjaks," naeris ta.

Müürsool enda sõnul tööpuudust ei ole karta, ka just viimastel päevadel on kohtutest tulnud mitu pakkumist korraga ja kogu aeg on pakkumisi olnud. "Pärleid, tuntud nimesid tõesti pole eriti," kirjeldab ta trendi. Palju on eraisikute pankrotte ja väiksemaid, vähetuntud firmasid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing