Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pilates - kas moehullus või hea leid?

Helen Sulg 05. aprill 2006, 00:00

Testisin pilatese meetodit neljas klubis - Status Clubis, klubides Bodyzone ja BodyLanguage ning Kadrioru Spordiklubis. Kuigi harjutused olid kõikjal sarnased, oli treeningu ülesehitus erinev. Hiljem selgitas pilatese Eesti koolkonna looja Britt Timusk-Kalbus, kuidas õige pilatese treening ära tunda: rühma suurus on maksimaalselt kümme inimest, harjutusi viiakse läbi vaikuses, treener jälgib treeningsaalis pidevalt ringi liikudes kohalolijate õiget hingamist ja harjutuste sooritamist, selgitades samal ajal, kuhu ja kuidas harjutus peab mõjuma. See eeldab treenerilt põhjalikku väljaõpet ning pädeva treeneri valik on väga oluline.

Esimene üllatus tabas mind treeningu alguses. Teadsin, et tegu on jooga sugemetega võimlemisega. Muusikaarmastajana eeldasin, et vähemalt meditatiivne muusika on treeningule taustaks. Kuid treener saabus saali ja hakkas meid rahulikult instrueerima ilma ühegi lisahelita. Vaikus mõjus alguses väga võõralt, kuid trenni jooksul sain aru, et müra häiriks keskendumist ning oma hingamise kuulamist.

Teine üllatus oli uutmoodi hingamise mõju organismile - pea hakkas mõne harjutuse juures ringi käima, kõrvad läksid lukku. Uudsust lisas treeningu alguses ka liigutuste omapära - see pani mind lausa muhelema. Mõttesse kippus spordiajakirjanike slängist tuttav sõnapaar - buratiinolikud liigutused, samuti meenusid esimese vabariigi aegses stiilis mustvalged pildid Joseph Pilatesest oma harjutusi vibutamas.

Treeneri soovitusel kujutasin ette, et kõhus on väike näpits, mis hoiab mu kõhulihast selgroo küljes. Mõne harjutusteseeria juures tekkis tunne, et võimatu on saavutada tasakaalu - samaaegselt hoida lihaseid pinges, hingata õigesti ja tunnetada konkreetse harjutusega töödeldavat lihasgruppi.

Kindlasti soovitan alustajal end trennis julgelt esiritta sättida, kus treener märkab ja parandab ilmseid algaja vigu. Treeningu keskel tundsin juba vaimustust - vahvalt teistmoodi ja väga huvitavaid ning enda jaoks üllatavaid lihasgruppe mõjutav treening möödub linnulennul, tüütust ei teki.

Selgeks sai see, et pilatest ei saa võrrelda aeroobikaga - pilatese puhul on harjutused pigem võimlemist või joogat meenutavad, aeroobikas seevastu on liigutused tantsulisemad, jõulisemad ja treening tempokam. Pilatese puhul tekkis higi teistlaadi pingutusest - mõtled pingsalt, et harjutused saaksid õigesti tehtud, tasakaal säiliks ja samaks ei tekiks asjasse mittepuutuvas kehaosas asjatut pinget. Võrreldes aeroobikaga on suur erinevus ka mõttetöö intensiivsuses - aeroobika puhul ei pea treeningusse nii palju süüvima ja kaasa mõtlema.

Treeningu järel tundsin, et pinge ei lähe kõhulihastest ära; pikk järelmõju, nagu hiljem teada olen saanud, on ka üks pilatesele omastest tunnustest. Ehk siis, pärast seda, kui dušš on võetud ja trenniuks kinni pandud, jätkub treening n-ö seespool.

Pärast viiendat trenni tunnen, et minu rüht on paranenud. Rindkere on avatud, õlgadest on kangust ja pinget vähemaks jäänud. Seega võib öelda, et mõju on suhteliselt kiire avalduma ning kui tahtejõudu vähegi jagub, tasub proovida vähemalt kümme trenni vastu pidada. Igatahes tegi Joseph Pilatese enda väide muutuste kohta mind vägagi uudishimulikuks ja seetõttu olen teel oma kolmekümnenda korra poole.

Mis on erilist tavalistes võimlemisharjutustes? Pilates ei tähenda erinevaid võimlemisharjutusi, vaid tervikmeetodit. Lisaks sooritatavatele harjutustele on ülioluline ka õige hingamine, kontsentreerumine erinevatele väiksematele lihasgruppidele, oma keha kuulamine, venitused.

Meetod koosneb 500 baasharjutusest, abivahendiks harjutuste sooritamisel võivad olla erineva suurusega pallid, kummipaelad, lisaks on treenimiseks vajalik võimlemismatt. Stiili põhialustesse kuulub lisaks erilisele ning joogast tuntud ninaga-sisse-suuga-välja-hingamisele kõhu piirkonnas paikneva "jõumaja" ehk keha kesktelje fikseerimise põhimõte, st terve treeningu jooksul tuleb hoida kõhulihased pinges. Joseph Pilates oli veendunud, et valest rühist ja kehahoiakust algab suur osa inimese kehalisi vaegusi - alates lihasvalust kuni stressi ja seedehäireteni. Samuti lisab õige kehahoiak inimesele sihvakust ja saledust, vabastab pingest õlavöötmes ja sPeljapiirkonnas.

Sugugi ei tasu pärast esimest treeningut teha lõplikke järeldusi treeningu sobivuse kohta teie jaoks. Pilates ise on öelnud, et pärast kümnendat treeningut tunnetate erinevust eelnevaga, pärast kahekümnendat näete erinevust ja pärast kolmekümnendat treeningut on teil teine keha, mida ka kõik ümbritsevad märkavad. Lisaks välistele muutustele mõjub tööle ergutatud ainevahetus hästi üldisele enesetundele, inimene tunnetab suuremat lihasjõudu ning samuti oskust mediteerida, lõdvestuda.

Pilatese stiili looja Joseph Hubertus Pilates (1880-1967) on kirju elulooga. Mehe lapsepõlv möödus Saksamaal, kus ta kidura lapsena keskendus raamatute uurimisele - eriti bioloogia- ja anatoomiaõpikutele. Ometigi osutusid just põetud haigused Pilatese eluloos pöördeliseks faktoriks. Nimelt pani kehv tervis poisi klassikalise meditsiini kõrvale alternatiivseid ravimeetodeid otsima.

Noore mehena uuris Pilates usinalt idamaiste tervendavate tehnikate, jooga ja võitluskunstide, aluseid, lisaks andsid mehe hobid - sukeldumine, suusatamine, poks ja võimlemine - talle laialdasi kogemusi spordis ja kehatunnetuse. Mees laiendas jätkuvalt oma teadmisi anatoomias ja ravivõimlemises.

Pilates lahkus mobilisatsiooni tõttu 32aastasena kodumaalt Inglismaale, kus ta asus tööle enesekaitse ja võitluskunstide treenerina Scotland Yardi detektiivide juures. Pärast maailmasõja puhkemist töötas Pilates ravivõimlemise instruktorina haavatud sõduritega. Saabus esimene läbilöök: mees kasutas tol ajal ennekuulmatuna tundunud võimlemismeetodit - kummilinte ravivoodi küljes inimese skeleti parima asendi tagamiseks lamava sundasendi vastu. Kummid võimaldasid haiglavoodis lebavatel patsientidel end treenida (kummi vastutõmbe põhimõttel). See leiutis viis hilisemale tooteseeriale haiglavoodi varustuses. Üks legend pilatese kui treeningumeetodi eelistest räägib, et patsiendid, kes seda harrastasid, elasid kõik üle Inglismaal epideemia mõõdud võtnud 1918. aasta gripilaine, mis põhjustas tuhandeid surmasid.

1920ndate keskel emigreerus juba keskikka jõudnud Pilates USAsse, kus ta avas 1926. aastal esimese pilatesestuudio. Stuudio avamisega algas ka edulugu - esialgu eelkõige professionaalsete tantsijate ning võimlejate seas kiiresti populaarsust kogunud pilates sai peagi ka tavaharrastajate lemmikuks. Pilatese plussiks on ka asjaolu, et tähtsust ei oma harrastaja sugu, vanus või füüsiline ettevalmistus. Pilatese meetod on osutunud eriti armastatuks vigastustega kimpus olevatele spordihuvilistele.

Pilates sobib sõltumata vanusest, soost ja varasemast treeningukogemusest. Erinevalt tavalistest klubitreeningutest võivad seda harrastada ka lapsed ja puuetega inimesed. Vormi loomiseks ja säilitamiseks on soovitatav teha trenni vähemalt kaks või kolm korda nädalas. Samuti on arukas kombineerida aeroobset või jõutreeningut pilatesega.

See stiil aitab näiteks seljavalude puhul, erinevate lihaspingete leevenduseks, samuti sobib taastusraviks, nagu ka vaimseks treeninguks (harjutused eeldavad pingsat kontsentreerumist, mis toetab tööpingest väljalülitumist).

Suuremad spordiklubid pakuvad oma programmides pilatest. Kindlasti tasub klubi administraatorilt või treenerilt enne trenni uurida, kus on juhendaja pilatest õppinud ning kaua seda praktiseerinud. Kuivõrd pilates ei ole patenteeritud, võib treeneri valik põhjalikult mõjutada teie treeningute tulemuslikkust - vale treeningu tagajärjeks võivad olla koguni uued vaegused.

Kui soovite pilatest harrastada raamatu, videofilmi või DVD abil, soovitan kindlasti enne mõnda aega käia treeningutes, kus omandate põhialused. Ka koduse treeningu juures varitseb oht teha harjutusi valesti.

Minu tutvus pilatese treeningutega algas kaks aastat tagasi Austraalias tohutute reklaamplagude mõjul, suurused olid võrreldavad kogu Radissoni hotelli küljega - sõnum mõjus. Naastes Tallinnasse, leidsin sellised treeningud Status Clubi nimekirjast, uudishimuliku inimesena läksin muidugi proovima ning meeldis. Meeldis kehalise pingutuse rütm, töö iseenese ja treeneriga, rõhu asetus vastandlikult levinud treeninguvormidele. Pilatese treeningutel olen õppinud töötama rohkem enda ning oma kehaga, hingama ja liikuma rahulikumalt ning keskendunumalt. Hingamine on eriti muutunud, keha asetus töötades ja liikudes ka, tänu millele loodan, et on paranenud minu enesetunne ja siseorganite töö. Tunnen ennast rõõmsa ja aktiivsena. Pilatese treeningutel käin korra nädalas ja teen seda vahelduseks teistele spordialadele, mitte niivõrd tõsise efekti saavutamiseks.

Fotod: Julia-Maria Linna

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing