Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Helena Roots hindab otsustusvabadust

Marko Liibak 06. aprill 2006, 00:00

Lennufirmade peamüügiagendi Air Proxy tegevjuht Helena Roots on üks vähestest naistest Eestis, kes on tugeva koha sisse võtnud näiliselt maskuliinses lennunduse valdkonnas. Tema väidet, et ta on pigem tundnud end kindlamini "meeste maailmas", kinnitab Helena Rootsi kunagine amet automüüjana, mis tublisti edendas ta enesekehtestamise oskust.

Kiirustasite ühelt kohtumiselt teisele, kui tihe Teie päev üldse on?

Üldiselt enamjaolt on kõik ilusti planeeritud. Sellist lihtsalt vaba midagi muud teha, eriti ei ole. Praegu tegeleme väga aktiivselt ka Läti firma arendamisega. Seegi võtab omakorda palju aega, kuigi võiks arvata, et Läti on lähedal ja kõik on meiega sarnane. Tegelikult on hoopis kõik teistmoodi.

Mis on teistmoodi?

Eelkõige turg ja inimesed on erinevad. Isegi Eesti ja Läti puhul mängib kultuuride erinevus üsna suurt rolli. Kas või näiteks seegi, et Läti kolleegiga ei aja me asju emakeeles ning üksnes see võtab rohkem aega, et teineteisest lõpuni aru saada. Suhelda Tallinnas oma kolleegidega on hoopis teine asi.

Mis siis veel töökultuurides teisiti on?

Kui võrrelda meie klientide, ekspedeerijatega suhtlemist, siis Lätis ei ole nad oma töös nii pädevad, vähemalt veel mitte. Ilmselt ei ole kaubavedude valdkond veel nii arenenud. Igaüks oskab müüa hinda, kuid teine asi on oskus müüa teenust, mis selle taga on. Selleks on vaja kogemusi ning vastavat kvalifikatsiooni.

See on suurim vahe, et meie Tallinna klientide töötajad on haritumad. See ei ole halvustamine, kuna ka Lätil on omad plussid. Minu jaoks ongi põnev vaadata meie erinevate klientide töökultuuri erinevusi.

Mis Eesti töökeskkonna puhul halvem on?

Mul on kombeks näha asju pigem positiivsena ning halvad asjad naljaks pöörata või leida siiski midagi positiivset. Mul on sellele raske vastata.

Meie enda meeskonnaga olen ma väga rahul. Olen siiralt rahul, et olen saanud ise valida meeskonna ehk kolleegid, kes vastavad nendele omadustele, mida ma inimestes hindan. Olen võrdlemisel raskes olukorras - mis need eestlased siis ikka teistmoodi teevad.

Kuigi, jah, meile on öeldud, et oleme otsesema ütlemisega. Näiteks Kesk-Euroopas ei tavatseta kohe öelda, vaid selleks läheb kauem aega ning tahetakse asju rohkem läbi arutada.

Mina pean seda aga pigem heaks kui halvaks. Hea, kui osatakse otse välja öelda, kui miski ei meeldi või kui mõni projekt pole vastavalt oodatule õnnestunud.

Millised on erinevused Põhjamaade töökultuurides?

Eesti firmades on inimestele antud üsna palju otsustusõigust, see on ettevõtte struktuuriga juba paika pandud ning iga inimene otsustab oma valdkonna piires. Näiteks Rootsis aga tahetakse rohkem kolleegidega läbi arutada. Kas nad ei taha vastutust võtta või ongi organisatsioonikultuur ja -struktuur selline, et peabki kõik oma kolleegidega läbi arutama ning seeläbi saab ka vastutust jagada.

Kumb variant Teile sobivam tundub?

Enda töökoha puhul hindan seda väga, et ma saan üsna palju ise otsustada. Mulle on antud üsna vabad käed, olulised on küll muidugi tulemused, mida omanikud ootavad. Kuid nendeni jõudmine on firma tegevjuhi ülesanne. Firma pikaajalised väärtused ja strateegiad kinnitab firma nõukogu.

Kuid olen selles veendunud, et see on väga suur pluss, kui inimesele antakse võimalus võimalikult palju ise otsustada. Selleks peavad tal olema muidugi vajalikud teadmised, võime vastutust võtta ning hea sisetunne.

Meil on küll väike ettevõte (Eestis kokku kolm töötajat ja Lätis kaks - toim.), kuid tegutseme just nii, et ei oleks sellist topelt tegutsemist.

Kui pikk on mõistlik koosolek?

Pool tundi kuni tund. See on selline hästi aktiivne aeg. Palju aga sõltub muidugi eesmärgist, kui on tõsisem ajurünnak, läheb kindlasti rohkem aega - kolm või neli tundi.

Väga palju oleneb samas sellest, kuidas on koosolekuks valmistutud. Paljud lähevad koosolekule nii, et ei olegi ennast ette valmistanud.

Samuti mängib see rolli, kuidas koosolekule kutsuja on valmistunud.

Kuna Teil on üsna "vabad käed", olete seda võimaldanud ka alluvatele?

Kindlasti. Aga mulle ei meeldi sõna "alluv", minu jaoks on nad kolleegid. Meil on omavahel ära jagatud lennufirmad, kes mille eest vastutab. Vastutusala on kindlalt paigas ning mina sellesse üldjuhul ei sekku. Ma tahan, et mind usaldataks, ning mina usaldan oma kolleege. Kuna ma olen saanud nad ise valida, ei näe ma põhjust, miks ma ei peaks neid usaldama.

Teil ei ole firmas sekretäri vaja olnud?

Ei ole. Ma viskan vahel kolleegide ja partnerite seas nalja, et mul on selline tore amet. Üks päev ma olen tubli sekretär, keedan kallitele külalistele kohvi, teine päev osalen kuskil Euroopas tähtsatel kohtumistel või läbirääkimistel.

See on hästi vaheldusrikas ning erinevaid emotsioone tekitav. Me püüame ise hakkama saada ning meil ei ole sekretäri siiani ka vaja olnud. Ta ei annaks meie firmale mingit lisaväärtust.

Kuidas kolleegid Teisse kui juhti suhtuda võivad?

Ma tahan kindlasti olla hea kuulaja. See annab võimaluse inimestest aru saada ning mõista nende motivatsiooni ja eesmärke, see on väga oluline. Tahan olla usaldusväärne, et minuga tahetaks asjadest rääkida. Kuna mulle ei meeldi kurvameelsed inimesed, tahan olla rõõmsameelne nii palju kui võimalik, sest "elu on lill".

Kas praegusele töökohale saite pakkumise või konkursiga?

Varem töötasin samadele omanikele kuuluvas firmas ning nii tehtigi pakkumine praegusele ametikohale, mille ma vastu võtsin.

Ka konkursil kandideerimise kogemus on mul olemas. Olen kunagi olnud automüüja, mis mulle väga meeldis. Kandideerisin sellele ametikohale Fontese kaudu. See, et sind valitakse saja kandidaadi seast välja, on päris vahva ja rõõmustav kogemus.

Air Proxyga, õigemini Helena Rootsiga olen koostööd teinud viimased paar aastat. Võin kindlalt öelda, et Helen on ennast senise koostöö käigus tõestanud usaldusväärse parterina ning ta kuulub kindlasti omas valdkonnas tipptegijate hulka.

Tänu sagedasele elektronkirjavahetusele, telefonikoosolekutele ning töökohtumistele nii Amsterdamis, Tallinnas kui ka Riias olen Helenat tööalaselt üsna hästi tundma õppinud. Saan pidada teda isiklikuks sõbraks.

Ta pöörab isiklikku tähelepanu nii klientidele kui partneritele ning samuti nende äritegevusele.

Olgu tegemist äri- või isiklike asjadega, on ta alati valmis leidma parimat võimalikku lahendust või moodust.

Pean temast lugu ka seetõttu, et lisaks oma pere väärtustamisele läheb Helenale korda ka koostööpartnerite hea käekäik eraelulistes asjades. See on üks tema tugevatest külgedest.

Samuti olen veendunud, et Helena töölaad inspireerib ja innustab ka tema kolleege. Alatine abivalmidus, teadmised ja positiivne karisma teevad temast hea juhi.

Heas mõttes pean Helena edule takistuseks Baltimaade kaubavedude piiratust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing