'Crash' - kokkupõrge reaalsusega

Film "Kokkupõrge" näitab, kuidas suhestuvad Ameerikas erinevad arusaamad, kultuurid ja nahavärvid. Kokku põrgates.

"Õiges linnas inimesed põrkuvad üksteisega, meie oleme kõik metalli ja klaasi taga peidus, keegi ei puuduta kedagi," alustab filmi üks peaosalistest, tubli mustanahaline politseinik, kellel suhe latiinost ametikaaslasega ning kes kaotamas suhteid narkomaanist ema ja pätistunud vennaga. "Inimesed igatsevad väga seda puudutust ja nii sõidamegi üksteisele sisse, et midagigi tunda."

Selliste, ühelt poolt heade, teisalt jälle halbade tegelaste päralt film ongi. Näiteks eetiliselt rassismi ja mustanahaliste diskrimineerimise üle kurtvad mustanahalised, kes samas röövivad ja varastavad. Või isast hooliv veteranliikluspolitseinik, kes ahistab mustanahalise teleprodutsendi naist või mustanahalist arsti. Või pärsia juurtega poepidaja, kes hangib perekonna kaitsmiseks relva.

Tegevuspaigas, Inglite linnas ehk Los Angelesis, põrkuvad tegelased paari päeva jooksul omavahel kokku, nii et suuremad või väiksemad jäljed järel. Osad elud lõpevad, teised pööratakse pea peale.

"Crash" toimib kui reaalsuskontroll. Riik, mida tuuakse pidevalt nii majanduslikuks kui globaliseerumise eeskujuks, mitmest küljest hoopiski logiseb.

Enesehävituskursil majandust täiendavad mitmed kultuurilised ja rassilised kokkupõrked ja vastuolud, mis ühiskonnas pingeid tekitavad. Kas American Dream ikkagi on nii särav ja ilus, nagu nimi võiks lubada?

Ühelt poolt on see film pelk Ameerika oma kaugete probleemide ja rahvaste segunemisega. Teisalt jälle vägagi Eesti, sest meilgi on ukse ees võõrtööjõu sissetoomine. Nii ongi see omamoodi hoiatav näide globaliseerumisest. Kõik asjad lihtsalt ei sobi kokku.

Tõsine film hea muusikaga, mis haarab endasse ja paneb mõtlema. See on hea.