Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kulla hind tõusis 600 dollarile
Kulla hind tõusis New Yorgis esimest korda pärast 1981. aastat üle 600 dollari piiri, sest investorid ostsid kulda, maandamaks naftahinna tõusust tulenevaid riske.
Nafta hind kosus New Yorgis teist päeva järjest mitme teguri koosmõjul. Nafta hinda tõstsid USA bensiini laovarude vähenemine (mis on oluline, arvestades peatselt algavat autosõidu hooaega) ja mure võimaliku väheneva naftaekspordi pärast Nigeerias ja Iraanis.
"Tõusev nafta hind ja poliitilised pinged maailmas mõjutavad kulla ostmist," ütles Bloombergile National Australia Banki toorainestrateeg Gerard Burg. "Investorid on kulla kallinemise tegelik põhjus."
Juunikuise tarnetähtajaga kulla hind tõusis 1,6 protsenti - 601,90 dollarile unts.
Kulla hind tõusis eelmisel aastal 18 protsenti, pärast seda, kui orkaanid Katrina ja Rita laastasid USAs Mehhiko lahe piirkonda. Metalli hind on tänavu tõusnud 15 protsenti.
"Tooraine on selle kuu moehitt," ütles Natexis Commodity toorainestrateeg David Gornall. "Kuld, hõbe, tsink või vask - pole tähtis, mis see on, peaasi, et see oleks tooraine. Toorainehinnad jätkavad tõusu ja seni pole tagasilööke kogenud."
Fondid panustavad, et kulla hind tõuseb tänavu enam kui aktsiad ja võlakirjad. Aktsiad on USAs tõusnud keskmiselt 5 protsenti, võlakirjad kaotanud 2,6 protsenti.