Transpordiettevõtted kimpus töötajate nappusega

Sarnaselt enamiku majandusharudega on ka transpordifirmad Eesti ELiga liitumise järel kogenud või prognoosinud tööjõukonkurentsi kõrgema palgatasemega riikidega. Kuid see pole ainus põhjus, miks ettevõtetel personaliga kitsas käes on.

Rahvusvahelisi kaubavedusid korraldava ASi Võru Trans juhataja Hanno Järve väitel on viimastel aastatel nende firma üheks tõsisemaks probleemiks ELi turu avanemise järgne palgasurve. Viimane mõjutab omakorda töötajaid.

"Mitmed veokijuhid on läinud tööle kõrgema palgatasemega ELi riikidesse ja tulevikus peab olemasolevate töötajate hoidmiseks ning uute töölemeelitamiseks paratamatult arvestama palgakulude suurenemisega."

Autotranspordifirma Alu Veok ASi juhatuse esimees Aivo Härmaste tunnistab, et tööjõupuudus on transpordiettevõtete üks suuremaid probleeme, kuid peab selle põhjuseid ELi vabaturust märksa laiemaks.

Algpõhjus peitub tema sõnul hoopiski selles, et viimased viisteist aastat pole riik veokijuhtide koolitamisega tegelenud.

Samas on õppimiskulud on piisavalt soolased, et paljud soovijad ei hakka üritamagi.

"On loomulik, et aastate jooksul mõned töötajad lahkuvad. Pigem teeb murelikuks see, et uusi töötajaid ei tule asemele ning selle taga on eelkõige riik, kes ei ole loonud piisavalt tingimusi koolitusteks.

Riigil tuleks kõigepealt teha muudatus seadusandluses, sest E-kategooria juhilubade omanikuks saab alles 21. eluaastast alates, seda tuleks kindlasti aasta või paar varasemaks tuua," lausus Härmaste.

Oluline nüanss, mis Eesti firmasid kimbutab, on ka töötajate siirdumine piiri taha.

"Viimastel aastatel on mõned autojuhid meie firmast lahkunud ja tööle on reeglina mindud välismaale. Lahkumise oluliseks ajendiks on loomulikult suurem palk, kuid minnakse ka lihtsalt uusi kogemusti saama ja silmaringi laiendama. Ega meil siin Eestis suurt muud võimalust pole jäänud, kui konkurentidelt oskajaid mehi üle osta," nentis Härmaste.

Samas kinnitab aga maakonnaliinidel teenust pakkuva OÜ Läänemaa Liinid juht Andrei Mändla, et Läände siirdumise kõrgaeg on möödas.

Üks vahend töötajate leidmiseks on firmade koostöö ametikoolidega, kuid ainuüksi sellest ei pruugi ettevõtjate sõnul aidata, kuna majandus kasvab kiiresti, sündimus on aga endiselt madal.

Hansabussi tegevjuhi Neeme Tammise sõnul on järjest olulisemad ka firma maine ning kaardistatud tegevused ja reeglid, mida bussijuhtidelt nõutakse.

"Me oleme koostanud bussijuhi käsiraamatu, kus oleme selgelt defineerinud bussijuhtide ülesanded. Uued bussid, selged reeglid, süsteemne remondikorraldus ning pehmete väärtustega motivatsioonipakett on tänaseks loonud seisu, kus Hansabussi ukse taga on bussijuhtidest järjekord," selgitas Tammis.

Tammise sõnul tõusid neilbussijuhtide palgad 2005. aasta jaanuaris aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti. Viimane suurem palgatõus jäi selle aasta algusesse, mil ettevõttes tõsteti palka 17 protsenti.

Transpordifirmad tundsid end personali seisukohalt hästi 7-8 aastat tagasi, kui oli veel võimalik veokijuhte valida.

Hetkel on seis aga väga nukker, siit Võrust töötab meil firmas väga vähe inimesi, põhiliselt oleme leidnud töötajaid naabermaakondadest. Suurem Läände-minek on siiski juba möödanik.

Aga mis siin ikka nutta, siiamaani oleme ära elanud ja ilmselt saame ka tulevikus hakkama. Kui kohalikke võtta ei ole, siis ehk aitavad usbekid, turkmeenid ja hiinlased meid välja.