Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aivar Rehe mõõdab väljakutset viie aastaga

Marko Liibak 13. aprill 2006, 00:00

Riigiametijuhtidest väidetavalt suurima teenistusega (kokku 80 000 krooni kuus - toim.) olnud ning praeguseks pangandusse naasnud Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe pidas tolli- ja maksuametit juhtides oma suurimaks ülesandeks asutuse muutmist pigem avatud teenindusasutuseks kui jätkata maksumaksjat ahistava monstrumina.

Ligi neli kuud taas panganduse tippjuhina tegutsenud Rehe püüab tasa teha aega ja on kohanenud muutustega, mis tal ligi nelja pangandusest eemal oldud aasta jooksul jäi kogemata. Hansapanga juhtkonnast lahkus ta aastal 2002.

Milline on vahe panganduse juhtimisel neli aastat tagasi ja praegu?

Kui kahte aega võrrelda, on kogetud mitut huvitavat tsüklit. Riigiametisse minekule eelnes näiteks Hansapanga ja Hoiupanga ühendamine ning kõik selle ümber toimuv. Teine huvitav periood oli seotud niinimetatud rublakriisiga. See raputas päris tõsiselt kogu pangandust ja majandust, õnneks küll lühikest aega.

Kolmas huvitav kogemus oli see, et aasta aega elasin ja töötasin Leedus. Ka seal tegelesin Hansa- ja Hoiupanga ühendamisega. Nii et oli ühendamiste ja kriisist väljatuleku periood.

Praegu, aastal 2006 oleme heas majanduskasvu faasis, millele andis algtõuke 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu laienemine.

Kas praegu on siis pangandust igavam juhtida?

Nii ei saa öelda, et igavam on. Kuid praegune aeg nõuab tähelepanu pööramist teistele asjadele. Varasem periood oli tugeva kasvu aeg. Siis väärtustati varade kasvu. Nüüdsel majanduskasvu ajal, millele ilmselt järgneb stabiilne periood, tuleb väärtustada varade kvaliteeti. See on pigem hoiakute muutumine.

Kuidas võrdlete riigi- ja erasektoris töötamist?

Alustades tolliameti juhtimisest ning hiljem olles ühendatud tolli- ja maksuameti juht, oli vähemalt alguses näha, et kollektiiv ootas rohkem juhtnööre juhtkonnalt ning vähem keskenduti meeskonnatööle. Selles mõttes oli mul huvitav riigisektorisse tööle minna, et mul ei olnud tollinduse ega maksunduse tausta. Üsna keeruline oli hakata suundi andma.

Kuid üsna kiiresti hakkasin kasutama panganduses juurdunud tõdesid, näiteks looma töörühmasi, et arendada meeskonnatööd. Sealt selle töötulemusena tulidki õiged lahendused.

Püüdsin sisse viia ideoloogiat, vähemalt ehk suutsin luua selleks alge, et maksuamet on avatud teenindusorganisatsioon ja mitte järelevalveorganisatsioon.

Tähendab, riigiasutuses on vähem otsustusjulgust ja -vabadust?

Täpselt nii. Samas iga organisatsioon on unikaalne. Asutuse töö oleneb, milliseks juhid selle kujundanud on ning kas nad lasevad meeskonnal ehk võimalikult suurel töötajate ringil leida õigeid lahendusi ja erinevates tööprotsessides kaasa rääkida. Teine organisatsiooni tüüp on tõesti see, kus oodatakse juba valmis lahendusi juhtkonnalt.

Mina olen selle esimese variandi pooldaja ehk mida rohkem on tegutsemisvabadust ja otsustusõigust, seda parem on. See on efektiivsuse ja edu võti. Nii püüdsin ka tolli- ja maksuametis viia otsustamiskohustus ja -õigus õigele tasandile.

Milline pangajuht olete, jalutate tööle läbi pangasaali töötajaid tervitades või käite tagaukse kaudu?

Tagaukse kaudu ei käi. Ei ole üldjuhul sagedasti liikunud ka tellerite juures. Kui vaja on, lähen - ei ole probleemi. Aga tulen tavaliselt tööle nii vara, et see pole alati füüsiliselt võimalik. Kui aga tulen mõnelt kohtumiselt tööle näiteks keskpäeva paiku, siis liigun küll pangasaali kaudu.

Kas on õige eeldus, et maksunduse eripära tõttu tekkis vaenlasi?

Üks osa minu tööst oli seotud nii-öelda raskema poolega ehk revisjonide, kontrollide ja ka uurimisega, kus tuli vastu võtta omakorda raskemaid otsuseid, mis võisid kaasa tuua arusaamatusi. See raskem töö osa ei toonud kaasa vaenlasi, kuid pingeid küll. Nii-öelda naeratav töö see ei olnud.

Miks siiski maksuametist ära tulite?

Olen sisemiselt olnud rohkem seotud ettevõtlusega ehk siis pangandusega. Teiseks olid pärast minu asumist tolli- ja maksuameti juhiks päevakorras mitmed reformid, sealhulgas ametite intensiivne ühendamine. Siis jõudsin veendumusele, et selles ametis võiksin olla kolm kuni viis aastat.

Hiljem umbes kuus kuud pärast reformiperioodi vaatasin, et asjad on paika loksunud ja võisin esimest korda üle pika aja teisiti mõelda. Siis kahjuks või õnneks tuli pakkumine Sampo Pangast.

Kas võtsite pakkumise kiiresti vastu?

Ei. Umbes neli nädalat võtsin mõtlemisaega. Päris palju analüüsisin, mis seisus on maksuamet oma reformidega. Endast sai päris palju antud - suuta suhteliselt lühikese ajaga muuta organisatsiooni. Kõige raskem oli seejuures muuta mõttemaailma.

Samamoodi mõtestasin lahti, millises seisus on Sampo Pank ning kuidas pangaga edasi liikuda.

Olete kiire otsustaja?

Tööalaselt küll jah. Töös on vaja kiireid otsuseid, palju oleneb aga otsuse sisust. Juht peab tegema kiireid otsuseid ning võitma sellega muuhulgas usaldust. Samamoodi on oluline ka otsustamisjulgus. Seda olen endas teadlikult arendanud ning püüan ka kolleege julgustada otsuseid tegema.

Olete ainuotsustav juht?

Pigem ei ole. Olen juhitüüp, kes võtab palju kuulda alluvaid ning usaldan nende vaistu. Pean seda oluliseks. Aastate jooksul on olnud mitmeid kogemusi organisatsioonide ühendamises. Kui meeskonda võrrelda paadiga, millel juba kindel hoog sees, siis juhil jääb üle vaid kiirust "timmida", kuid mitte pidurit tõmmata.

Kuidas suhtute näiteks 25 aastat üht ametit pidavasse inimesse?

Mul on rohkem kogemusi 10- või 15-aastase staažiga inimestega. Antud juhul on selline inimene kindlasti oma ala tippasjatundja ning suurte kogemustepagasiga. Nende väärtusi saaks väga hästi ära kasutada.

Samas jälgiks nende inimeste puhul uuenduste vastuvõtuvõimet ja võimet muutuda. Olen üldjuhul pika staažiga inimesi nii-öelda raputanud, suunanud neid teistesse valdkondadesse ja rahutumasse keskkonda. Inimene peab julgema minna edasi.

Tunnen Aivarit 25 aastat ning olen huviga jälginud tema arengut ja muutusi. Üsna varakult avaldusid tema liidriomadused. TPI ajal tegi ta komandörina Saaremaal malevarühma. Väga tugeva rühma sai kokku, seal oli nii sportlasi kui ka tulevasi muusikuid. Esimest Lauri Saatpalu esinemist mäletan just selle rühma külastamisest.

Teine meeldejäänud moment on, kui Aivar pidas TPI majandusteaduskonna lõpuaktusel kõne kõigi üliõpilaste nimel. Isegi kogenud õppejõududel võttis see klombi kurku.

Alates kõrgkooli lõpetamisest on ta teinud sihikindlat tööd tuleviku nimel. Ilmselt on tema enda jaoks eredamad momendid, kui ta sai üsna noorena Mistra uhiuue Raasiku tehase direktoriks. Samuti kindlasti nii tolliameti kui ka ühinenud tolli- ja maksuameti juhtimine. Seejuures on huvitav see, et ta ei ole absoluutselt karjerist. Kõik, mis ta on saavutanud, on ta saavutanud töö ja teiste tunnustuse tulemusena.

Aivarit on palju meedias togitud tema kõrge palga tõttu viimases riigiametis. Kindlasti oli ka sel oma mõju, et ta otsustas tagasi minna pangandusse. Aga enamik ei tea, et sellist töömeest Eesti riik vaevalt enam leiab. Ta on endale kehtestanud kuuepäevase töönädala. Ja kui ma talle õhtul kell üheksa helistan, siis suure tõenäosusega on ta ikka veel tööl.

Aivaril oleks aeg hakata elama ka enda jaoks. Elus on peale töö veel nii palju ilusat - pere, reisid, kann õlut koos sõpradega. Ja miks ka mitte lisaks jõusaalile veel mõni uus hobi otsida. Elust ju alles esimene pool seljataga. Ja vaevalt töö tulemus sellest kannatab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing