Diisel-Vectra - suur ja ökonoomne liikur

Ardo Kalda 13. aprill 2006, 00:00

Uue 1,9liitrise turbodiiselmootoriga Opel Vectra on olenemata suurest kogust ja väikese kubatuuriga mootorist vägagi särtsakas ning mis veelgi tähtsam - ökonoomne.

Vectra on saanud ilulõikuse, mille käigus muudeti eesmist põrkerauda, esitulesid ja iluvõret. Eelmisest, kergelt sportliku suunitlusega versioonist saati on välimus muutunud märksa soliidsemaks. Muutunud on ka tagatuled ja ikka rahulikumaks. Auto üldpildi on muutused teinud rahulikumaks, täiskasvanumaks ja konservatiivsemaks. Välimus annab tunde, justkui peaks juht lähenema autole ülikonnas, dressinimene sellesse ei sobi.

Ka interjöör on Vectral soliidne ja mis peamine, ka kvaliteetne. Nimelt kui kõvema armatuurimaterjali puhul peab arvestama faktiga, et mingi hetk hakkab kogu kange plastikosa nagisema ja sõitjatele närvidele käima, siis pehme kattega materjal seda ei tee. Kahjuks näeb harva, kuid positiivse näide on ka uus Vectra, millel pehme kattega armatuur ulatub kuni klaasini. Pöidlad püsti, Opel on ka tulevikule mõelnud. Proovisõiduautol olnud heledast riidest kattega istmed on kindlasti ebapraktilised, kui arvestada riidest istmete puhastamise võimalusi ja maksumust.

Istumismugavus andis ka natuke soovida. Oleks soovinud natuke sügavamat ja pehmemat istet. Nimelt oli seljatoe osa imelikult kõva, samas nimetavad mõned teadjamad, et pikemat maad sõites on liiga pehme iste kehvake. Kõik autos olevad nupud ja nänn on hästi käepärane ja loogiline.

Vectra Caravan pole kindlasti mitte väike auto, pigem vastupidi. Manööverdamine on sellega päris keeruline. Kui arvata, et suure autona peaks ta maanteel hästi käituma, siis võib ka meie vabariigile omastel maanteedel kohata kergeid anomaaliaid, sest vedrustus võiks olla natuke jäigem. Nimelt suudab auto tagaosa suuremates lohkudes kohati lambadalikke liigutusi teha. Muidu oli auto tunnetus hea ja ka rool oli piisavalt tundlik.

Rääkima peaks ka uuest mootorist, mis Vectrat liigutada aitab. See on koht, kus Vectra hakkab kiidusõnu teenima. 1,9liitrine turbodiisel suudab suuremõõdulist maanteelaeva vägagi erksalt liigutada. Selgelt on tunda ja tegelikult ka vilina järgi kuulda, millal turbo rakendub. Pöörete vahemik, milles turbo laulab ja iste tõmbest kõvemini vastu seljatuge läheb, on üllatavalt pikk ehk mootor on ääretult dünaamiline.

Üle saja kilomeetri maanteed ja üsna pikk maa linnas näitasid keskmiseks kütusekuluks kokku 7,0 l/100 km. Viimane näitaja on üsnagi üllatav, sest parema jalaga sai üsna kõvasti pedaali kulutatud ja mingit tagasihoidmist ei olnud. Oma osa tõmbes ja ökonoomsuses on kindlasti mängida ka käigukastil, mis lisaks täpsetele lülitustele on kuuekäiguline ning väga heade ja mõistlike ülekannetega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing