Digiallkirja kasutuselevõtt kestab vaid mõne minuti

ID-kaardiga dokumendi allkirjastamiseks on esmalt tarvis ID-kaardi lugejat, neid müüvad arvutipoed üle Eesti. Osale arvutitest on kaardilugeja juba ka sisse ehitatud.

Välise ID-kaardi lugejaga suhtlemiseks peab arvutil olema vaba USB-port, selle leiab igalt uuemalt arvutilt. Vajadusel tuleb lisaks osta USB-hub, mis jagab ühe USB-pistiku mitmeks. Müüakse ka COM-pordiga kaardilugejaid, mis sobivad vanematele arvutitele.

ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamisel on arvuti eelistatud operatsioonisüsteemiks Windows 98/2000/XP, teiste operatsioonisüsteemidega ei pruugi ID-kaardi kõik võimalused, sealhulgas ka digitaalne allkirjastamine toimida.

Nimekiri rakendust toetavatest kaardilugejatest asub ID-kaardi kodulehel www.id.ee. Kuid kindluse mõttes võib enne kaardilugeja ostmist ka poest järele uurida, kas nende poolt pakutav seade ikka toetab Eesti ID-kaarti.

Ainsana on mainitud veebilehel mustas nimekirjas kaardilugeja Todos Argos Mini II, millega võivad raskustesse sattuda eriti just Windows XP kasutajad.

Arvutiga ühendatud kaardilugeja kasutamiseks tuleb arvutisse paigaldada ka tarkvara. Seda saab teha internetiaadressil www.id.ee/installer, samast leiab ka juhised protsessi hõlbustamiseks.

Koos seadme tööd juhtiva draiveriga paigaldatakse ka digiallkirja andmiseks vajalik DigiDoc klient-programm. Vajalike failide paigaldamiseks on vaja lubada ActiveX ohjurid, seda saab teha ekraani ülaosas asuvalt kollaselt ribalt, klikkides ja valides "Install ActiveX components...".

Digitaalseks allkirjastamiseks vajaliku klient-programmi arvutisse paigaldamise protsess on eestikeelne. Kannatust tasub varuda installeerimise lõppfaasis, allalaetud failide paigaldamine kõvakettale võib võtta mitu minutit.

Kui ühe komponendi paigaldamiseks on kulunud rohkem kui viis minutit, tuleks aga veebilehe id.ee andmetel teha brauserilehele värskendus (vajutades klaviatuuril näiteks klahvi F5).

ID-kaardil on kaks sertifikaati, millega on seotud ID-kaardi elektroonilised funktsioonid: elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkiri. Nende tarbeks on ID-kaardil kaks PIN-koodi, digitaalallkirja andmiseks on vaja pikemat koodi nimega PIN2. Digitaalallkiri on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul.

Kui vajalik tarkvara on arvutis olemas, võib failile digitaalallkirja anda isegi hiire paremklikiga (vaata pilti all).

Järgmisena avaneb klientprogramm DigiDoc. Failide allkirjastamine käib konteineri põhimõttel. Konteinerisse lisatakse allkirjastatavad failid ning seejärel saab ID-kaardi omanik need digitaalselt allkirjastada, sisestades oma PIN2 koodi. Konteineri saab salvestada failina või kohe e-kirjaprogrammiga edasi saata.

Avatud konteinerist on näha, kes ja millal on konteiner digiallkirjastanud. Konteinerile saavad digiallkirja anda erinevad inimesed eri aegadel (näiteks kui fail on läbi käinud mitme inimese arvutist).

Digitaalallkirja seaduse järgi on digitaalselt allkirjastatud dokumendil sama väärtus kui kirjalikult allkirjastatud paberil ning riigiasutused on kohustatud seda tunnustama.

Sarnaselt DigiDoc klientprogrammiga saab dokumente allkirjastada ka DigiDoci portaalis Sertifitseerimiskeskuse veebiaadressil digidoc.sk.ee. Selleks tuleb eelnevalt ID-kaarti kasutades sisse logida (vaja läheb koodi PIN1), laadida vajalikud dokumendid portaali, allkirjastada ning tõmmata konteiner arvutisse või saata portaali kaudu see teisele isikule. Edasisaatmiseks on vaja teada isikukoodi.

Portaali kaudu on võimalik kontrollida ka saadetud konteineri allkirja kehtivust, kui DigiDoc-programmi arvutis pole. Ka ID-kaarti ei lähe allkirja kontrollimiseks vaja.

Eestis on väljastatud üle 900 000 ID-kaardi, seega on enam kui kolmveerandil Eesti kodanikest ID-kaart olemas. ID-kaardi kasutusvõimalused laienevad üha.

Algselt utoopilisena tundunud digiallkirjastamine on jõudu kogumas ning ehk tuleb kunagi aeg, mil allkirja andmiseks pastapliiatsit pintsakutaskust välja võtma ei peagi.

Autor: Tanel Jõeäär