Saastetasu asendab investeerimiskohustus

Saastetasu asendamise kord on väga täpselt kirjas keskkonnatasude seaduse N 48.

Ja nimelt, et saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui saastaja või jäätmete kõrvaldaja rakendab meetmeid, mis tagavad saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise kolme aasta jooksul eelnenud aastaga võrreldes vähemalt 15%. Samasugune tulemus peab säilima ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.

Teine tingimus on, et jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena.

Kolmandaks - jäätmete kõrvaldaja peab rajama kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping, milles muuhulgas sätestatakse, et saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.

Saastetasu asendamise taotluse esitab saastetasu maksja keskkonnaministrile enne projekti alustamist. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.

Üldiselt sõlmitakse sellised lepingud kolme aasta peale. Märtsikuu lõpus sõlmis keskkonnaminister saastetasu asendamise lepingu näiteks ASiga VKG Oil. Tegemist on ülalnimetatud teise tingimuse täitmisega, mille tulemusena eraldatakse põlevkivi poolkoksist, mida ei tohiks ladestada isegi mitte ohtlike jäätmete prügilasse, täiendavalt umbes 4% orgaanikat. Seeläbi saab tooraine paremini ära kasutatud ning jäätmed muutuvad prügilasse ladestamiseks kõlblikuks. Tegu on riigiabiga, mille andmisel tuleb järgida Euroopa Liidu nõudeid.

Regionaalabi andmiseks saastetasu asendamise kaudu on keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonilt loa taotlenud. See abi võib ulatuda Tallinnas ja Harjumaal 40%-ni kõikidest kulutustest ning mujal Eestis 50%-ni. Nii on ka VKG Oili investeerimiskohustus veidi üle kahekümne miljoni krooni, keskkonnaministeeriumil saastetasu asendamise kohustus veidi üle kümne miljoni krooni.

Autor: Eva Kraav