Tarneahela planeerija töö mitu külge

Kuigi Eestis on alles tarneahel kui selline ettevõtete teadvusse jõudnud viimastel aastatel, pole iseenesest tegu millegi uuega, vaid erinevad tegevused on koondatud ühte ametisse, kinnitas mobiiltelefonide plastosi tootva Nolato Tallinn Polymer ASi tarneahela planeerija Airiini Süld.

"Tarneahela planeerija ametinimetust pole Eestis väga palju kasutatud, kuid see ei tähenda, et teistes ettevõtetes sarnaste ülesannetega töid ei tehta.

Ainus vahe on võib-olla selles, et kui teistes ettevõtetes tegelevad tootmise-, materjalide, logistika- ning müügiplaneerimisega erinevad inimesed, siis meil Nolatos on teatud ulatuses need ülesanded toodud tarneahela planeerija vastutusalasse," selgitas Süld situatsiooni.

Nolato ise on mobiiltelefonide tootmise väärtusahelas allhankija, kes ostab oma tootmise jaoks komponente ja toormaterjali alama järgu allhankijatelt. Nolatost liiguvad koostatud telefonikorpused järgmisele lülile väärtusahelas, kus tavaliselt lisatakse elektroonika. Eelviimaseks lüliks enne lõppklienti on toote disaini omanik või lepinguline tootja.

Millised on aga oskused, mis ametis igapäevaselt kasutusel? Nii Airiini Süld kui ka Nolato teine tarneahela planeerija Kristiina Mõrd arvavad, et tänapäeva globaliseerunud maailmas on esikohale tõusnud suhtlemisoskus ja mida erinevamates keeltes seda teha suudetakse, seda parem.

"Kuna tarnijate arv on väga suur ja nad paiknevad üle maailma laiali, siis ühest võõrkeelest kipub kahtlemata väheks jääma. Oskama peaks vähemalt kahte võõrkeelt," lausus Mõrd, kelle meelest oleks ideaalne, kui lisaks inglise ja vene keelele ka saksa ja rootsi keelega sina peal ollakse. "Lisaks keeltele peab ametis olles taluma ka stressi, mis on õnneks aja jooksul omandatav, samuti tuleb aeg-ajalt käituda tarnijatega üsna agressiivselt. Niisama oodates midagi üldiselt sülle ju ei kuku," ütles Süld.

Hariduse kohalt amet mingisuguseid konkreetseid kõrgkoolikraade ette ei näe. Kui Kristiina Mõrd omab tarneahela juhtimise alal magistrikraadi, siis Airiini Süld omab hoopis humanitaarharidust.

"Eriharidus ei ole eelduseks, logistika ning tarneahela planeerimine on õpitav. Ometi aitab logistika taust ja terminite tundmine töös paremini kohaneda ning igapäevaste rutiinsete tegevuste taga ka üldpilti näha. Eriharidus on kasuks, kui hakatakse välja töötama uusi tarneahelaid või logistilisi skeeme," selgitas Mõrd. Oluline koht on ka analüüsivõimel ja loogikal.

Tarneahela planeerija töö on projektipõhine. Ühe projekti käivitusfaas kestab tavaliselt paar kuud. Kliendilt saadakse nõudluse prognoos tulevikuks ja tellimused, milliseid detaile, kui suurtes kogustes ning millal vaja läheb.

Tarneahela planeerija vaatab üle laovarude suuruse, tootmisvõimsuse ning edastab andmed tarnijatele, kus on kirjas soovitavad detailid, kogus ning aeg, millal neid vaja läheb.

"Sealt algavadki läbirääkimised, tarnijad seisavad enda, meie oma huvide eest. Pideva suhtlemisega püüamegi jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kompromissini, et tekiks win-to-win-olukord," rääkis Nolato tarneahela planeerija Airiini Süld.

Tootearenduse faasis juhtub tihti ka olukordi, kus klientidele tuleb saata proovipartiisid, kui miskit sobima ei peaks, tehakse soovidele vastavalt detaile ümber ja saadetakse uuesti. Nii võib see toimuda mitmeid kordi.

"Huvitavamad ajad ongi siis, kui algab uus projekt. Tulevad uued kontaktid ja inimesed ning kokkulepped. See aitabki hoida tööd värvikana. Ei lase rutiinil tekkida," selgitas Süld.

Tihti on ka olukordi, kus ise ei pea tarnijaid otsima, kuna selle määrab ära lõppklient.

Kui praegu veel määratakse Nolato Tallinna tarnijad suures osas Rootsis, siis lähitulevik toob rohkem otsustusvabadust ka Eesti harule.

Sülla sõnul on nende ettevõttel kolm olulist märksõna, mida koostööpartneritelt oodatakse. "Kuna telekommunikatsiooniäris toimuvad muutused väga kiiresti, siis peame ise olema ökonoomsed, kiired ja paindlikud oma töös. Sama ootame ka oma koostööpartneritelt," lausus Süld.