Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Planeeringute puudumine tõrjub investoreid Ida-Virumaa tööstusaladelt
Tööstusalade arendajad kinnitavad, et viimase aasta jooksul on kõvasti sagenenud investorite päringud sooviga tootmistegevust mõnele Ida-Viru tööstusala territooriumile üle tuua.
Sihtasutuse Kohtla-Järve Tööstusala Arendus juhataja Jüri Moori väitel on enamik nendest huvitatud sellest, et võimalikult kiiresti uues asupaigas tootmist alustada. "Kui nad aga kuulevad, et planeeringud on tegemata ja selleks ning muudeks kooskõlastusteks võib kuluda aasta või enamgi, siis minnakse otsima muid kohti," ütles Moor, kelle hinnangul on Ida-Virumaa planeeringute puudumise tõttu jäänud viimase aasta jooksul ilma 4-5 suurettevõttest ja ligikaudu 1000 uuest töökohast. Need on olnud põhiliselt ehitusmaterjali-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtted.
Jõhvi tööstuspargis on vajalikud planeeringud tehtud, kuid selle juhataja Teet Kuusmiku sõnul pidurdab ka selle arengut teiste kohalike tööstusalade planeeringute puudumine. "Jõhvi tööstuspark on tööstuse silmis väike. Meilt küsitakse pakkumisi 20 hektari kohta, aga kogu Jõhvi pargi suurus on 25 hektarit, millest 10 on praegu aherainemägede all kinni," märkis Kuusmik, kelle sõnul muudaksid Ida-Virumaa investoritele atraktiivseks eri suunitlusega tööstuspargid.
Ida-Virumaa on siiani tööstuse arendamiseks soodne suuresti tänu sellele, et erinevalt teistest Eesti piirkondadest leidub siin vabade tootmispindade kõrval ka veel vaba tööjõudu. Mõne aasta pärast ei pruugi viimast eelist enam olla.
Kuusmiku sõnul on tööpuudus Ida-Virumaal märgatavalt vähenenud, seda aga mitte tänu uutele töökohtadele. "Siinsed inimesed on lihtsalt mujale tööle ja elama läinud. Kohtla-Järve linn on kümne aastaga kaotanud veerandi oma elanikest," tõdes Kuusmik.
Autor: ÄP