EE sai põhiliselt erakorralist kasumit

Märt Ots 02. mai 2006, 00:00

Eesti Energia (EE) avalikustas 24. aprillil oma esialgsed 2005./2006. majandusaasta tulemused. Tegemist oli kõrgeima kasumiga ettevõtte ajaloos: 2,59 miljardit ärikasumit ja 2,13 miljardit puhaskasumit. EE kapitali tootlikkus oli pisut üle 11%, mis on küllaltki hea näitaja, kuid kindlasti ei ole tegemist ülikasumiga. Nt Fortumi kontsernil oli sama näitaja eelmisel aastal 13,5%. Kas EE heade majandustulemuste üle kurvastada või rõõmustada? Kindlasti viimast - on ju Eesti suurim infrastruktuuri ettevõte majanduse peegel. Kindel on aga, et EE kasumi kasv on seotud eelkõige CO2-kaubanduse ehk heitmekvoodi müügiga.

EE põhi- ja jaotusvõrgu hinnad kooskõlastab energiaturu inspektsioon eeldusel, et need peavad olema kulupõhised. Elektri tootmisele kehtestame vaid piirhinna, üle mille elektrienergiat müüa ei tohi. Hinna alandamiseks pole EE-l inspektsiooni luba vaja. Vastavalt ELi direktiividele ning Eestis kehtivale elektrituru seadusele on EE tegevus jagatud kolmeks: võrguteenused, tootmine ja mittereguleeritav tegevus. EE põhi- ja jaotusvõrk on loomulikud monopolid, kus vaba konkurents ei ole võimalik. Võrguteenused on seetõttu äärmiselt täpselt reguleeritud, hinnaindeks kooskõlastatakse kolmeaastaseks perioodiks. Hinnamuutus sõltub siin peamiselt inflatsioonist ning kohustusest maksta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile kõrgemat hinda. Võrguteenuste hind ei muutu üle 1-2% aastas. Näiteks 2006. a jaotusteenuse hind langes, kuna ettevõttel on kohustus kulude kokkuhoiuks. Võrguteenuse kasum on piiratud: põhi- ehk kõrgepingevõrgul on see 7% ning jaotusvõrgul 7,5%.

Elektrienergia tootmises on vaba konkurents võimalik. ELi liikmesriikidel tuleb elektriturud avada kõikidele tarbijatele hiljemalt 2007. a 1. juuliks, kuid Eestil on selles osas üleminekuperiood aastani 2013. Kuna Eesti turg on suletud, tuleb ka tootmise hinda kontrolli all hoida. Inspektsiooniga peab kooskõlastama siiski vaid koduturule müüdava elektrienergia hinna. Eksporditava elektri hind kujuneb turuolukorras ning Soome merekaabli valmimisel võib EE Soome elektrit müües teha head äri. Eelmisel aastal suurendas kindlasti ekspordikasumit Ignalina esimese ploki sulgemine. Ignalina tuumajaamas on nüüd käigus vaid üks plokk, mis vajab igal aastal korralist hooldust, mistõttu jaam kaks kuni kolm kuud aastast seisab. Kusagilt peab Leedu sel ajal elektrit ostma ning miks mitte Eestist. Tootmise alla paigutub ka lisakasum CO2 koguste müügist, millest EE sai täiendavat kasumit ligi 1,16 mld kr. Kui varem müüs EE põlevkiviõli kokkuleppehindadega, siis eelmisel aastal korraldati oksjon, kus hind tõusis ligi kaks korda ning sellega teeniti ligi 150 miljonit krooni lisakasumit.

Regulatsioonis kehtib reegel, et ettevõttelt ei tohi võtta motivatsiooni olla edukas ning parema majandustegevusega rohkem teenida. EE puhaskasum kasvas eelmise aastaga võrreldes ilma CO2 heitmekoguste müüki arvestamata ligi 300 mln kr. Lahutades sellest põlevkiviõli müügist saadud 150 miljonit ning arvestades ka elektri ekspordi lisatulu, selgub, et Eesti tarbijale jääb kasumi kasvust kanda alla 150 mln kr ehk alla 3 sendi kWh kohta.

EE kasum on kokkuvõttes muljetavaldav. Loomulikult kerkib ka küsimus, miks mitte alandada üheks aastaks elektri hinda. See tähendaks tarbijale hinnalangust ligi 25 senti kWh kohta (koos käibemaksuga). Ilmselt õnnestub veel ka järgmisel kahel aastal CO2 kvoote müüa ning siis oleks rõõmu juba kolmeks aastaks. Teine võimalus on riigil kui omanikul raha dividendina välja võtta, kuid arvestades tänast head eelarve seisu, pole selleks ilmselt põhjust. Pealegi, elektrit vajame me ka tulevikus. Kolmas võimalus ongi vaadata asju pikas perspektiivis ning investeerida tulevikku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing