Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peeter Särg valutab südant vanade hoonete pärast

Kaarel Aluoja 02. mai 2006, 00:00

Juba kolmandat aastat toimetab Türi külje all väikses ja vanas Tori mõisas väliseestlane Peeter Särg (60). Taastab hoonet, korrastab parki, uurib hoone ja ümbruskonna ajalugu.

Kui Särg toda 19. sajandi teisest poolest pärit kivihoonet, kus aastakümnete eest viimati algkool tegutses, vaatamas käis, oli olukord troostitu: vana kivikatus ei pidanud suures ulatuses vihma ega lund; uksed, aknad, põrandad - kõik vajas vahetamist.

"Kui mõisamaja oleks säärasena veel mõne aasta seisnud, oleks juba küsitav, kas keegi oleks üldse suutnud teda veel päästa. Sain ta kätte õigel ajal," arutleb Särg.

Sai kätte ja hakkas sõprade abiga ehitama: lasi taastada vanad ahjud, enda jooniste järgi lasi valmistada endisaegsetega sarnased aknad, vedas oma väikebussiga Rootsist vanu katusekive, et katust parandada.

"Ligi pooled vanad kivid sai taaskasutada, ülejäänud ostsin Rootsist, aga ikka sellised, mis olid ka varem kasutuses olnud - tahtsin näidata, et nii on võimalik, sest kivi, mis on pool sajandit vastu pidanud, peab teist sama kaua kindlasti veel. Ka on nii ajalooliselt õige."

Särg on seisukohal, et kui elad keskkonnas, mil oma ajalugu, tuleb ümbritseva suhtes ajaloolist respekti näidata. "Et kui sa midagi teed, siis kannaksid seda kaasas, mis enne sind olnud. Puudutagu see siis hoonet või selle ümbrust."

Nii oleks temalgi olnud lihtsam soojustada seinad villa ja küprokiga kui võidelda aastatega paksudesse kiviseintesse kogunenud niiskusega.

"Mul on kulunud juba kaks aastat neid ruume küttes ja ikkagi on niiskust veel seintes sees. See kõik peabki aga aega võtma, tegu on ikkagi vana hoonega, sellega ei saagi kiirustada. Ning sa ise pead olema huvitatud ka protsessist, mitte üksnes tulemusest. Loomulikult on nii raskem, aga tunne ja teadmine, et hoone su ümber on ehe, pealegi vana, kaalub kõik üles."

Särg lausub, et kõige südamelähedasem talle ses mõisas ongi säilitada vanu paekiviseinu, mitte matta neid küproki või teiste tehismaterjalide alla. Lage ja põrandaid tuli loomulikult soojustada.

Ka oleks olnud mugavam minna elektriküttele, kuid jällegi - ta valis ahjud. "Kuigi elektriküte on tugikütteks sisse ehitatud, otsustasime jätkata puuküttega seni, kuni on rammu. Kuuest ahjust kaks tahavad veel korrastamist," loetleb ta.

Praeguseks on endine kulunud ja luitunud hoone tundmatuseni muutunud. Ning Peetril koos oma noore naise Tiinaga esimene talvgi mõisas üle elatud.

"Tänavune talv oli väga hea test näitamaks, kuidas siin vanas kivihoones kolmekümnekraadise pakasega vastu peab," märgib Särg muheledes. Pidasid, ja seda ilma suurte ümberehitusteta. Üks kindel plaan on tal ikkagi: nii nagu iga õige eestlane, tahab ka tema endale Torile sauna ehitada.

Kuigi Peeter Särg on hariduselt arhitekt, võiks tema tegemised ning maailmavaate mahutada ametisse (kui säärane olemas oleks) sõbraliku elukeskkonna kujundaja - ajaloopärandi hoidja. Just see suund on toonud suure tunnustuse ka Lõuna-Rootsis asuvale Åmåli linnale, mille keskosa oma puuarhitektuuriga pärineb aastast 1740 ning mille peaarhitekt Särg kaksteist aastat oli.

Nii võitis Åmål 2002. aastal Rootsis korraldatava parima kesklinna konkursi. 2005. aastal saavutati aga rahvusvahelisel UNESCO egiidi all toimuval keskkonnasõbralikema linna võistlusel väikelinnade klassis koguni teine koht.

"Me oleme töötanud aastaid selle nimel, kuidas vana ja uut sobitada. Tasakaal ja harmoonia ehituses - materjalid, värvid, tasandid - see on see, mis tagab hea elukeskkonna," selgitas Särg oma põhimõtteid.

UNESCO tunnustuse pälviski see, et Åmålis osati ajaloolist hoonestust säästa, samas oskuslikult linna arendada ja kujundada.

"Linna vanem puuarhitektuur on üle 250 aasta vana, ainuüksi kesklinnas on kaheksa muinsuskaitsealust objekti, mis kõik on väga hästi hoitud," loetles Särg. Eks oma osa auhinna määramisel oli ka töödel, millega muudeti linnast läbi voolava jõe põhja selliselt, et forellid leidsid endale uued kudealad koguni linna piires.

Parima kesklinna auhind Rootsi riigilt tuli Särje ütlust mööda ilmselt seetõttu, et Åmåli kesklinna suudeti arendada selliselt, et endisaegset arhitektuuri muutmata suudeti seal säilitada kauplused, kaasa arvatud toidukauplused, mis enamasti linnasüdamest kaugemale viiakse.

Tema meeskonna töövilju nopib Åmål veel praegugi. "1991. aastal alustasime linna tarvis kavandi "Elamisvõimalused Vänerni järve kaldal" koostamist, et kujundada eluruum 150 perele. Alles nüüd alustab linn selle piirkonna ehituse eeltöödega - viisteist aastat on pikk periood isegi Rootsis," pajatab Särg.

Arengut saab kujundada olemasolevat tundes. "1997. aastal teostasime koos muinsuskaitsega Åmåli kesklinna inventuuri, mille põhjal valmis 230 lehekülje paksune ulatusliku fotomaterjaliga kogumik. See on ülevaade, mis annab pildi nii säilitamist vajavast kui arengust," pajatas Särg.

Et ära hoida suuri ehitusvigu, on Åmålis nii nagu enamikus Rootsi linnades tööl ülevaataja. Tema oskab soovitada omanikele õigeid valikuid, üheskoos saab kaaluda võimalusi. Selleni välja, et linn heastab omanikele osa ennistamisele tehtavaid kulutusi.

"Kuigi Eestis pööratakse üha enam tähelepanu arhitektuuripärandi hoidmisele, oleks mõned sammud siiski hädavajalikud," märkis Särg Eestis kogetu kohta. "Nii nagu Rootsis, peaks ka Eestis rakendatama ehitusvaldkonnas järelevaatajaid: et mitte siis, kui hoone juba lammutatud, seda taga nutta."

Ka võiks tema arvates eri paikades kasutada erinevaid juhtivaid värviskeeme. "Kindel toon ei saa olla omanikule sund, aga juhtiv toon võiks olla ette antud. Näiteks sobiksid Türi-sugusesse aedlinna looduslikud toonid: rohekad, pruunid, kollased. Lilla ja muu säärane on siin silmale võõras."

Türi näited käivad Särje jutus ette ja taha, sest alates 1993. aastast, kui Åmål ja Türi linn sõpruslepingu sõlmisid, on Särg Türi eluga hästi kursis. Selleni välja, et ta nüüd siia oma uue kodu rajas ja viimastel kohalikel valimistel vallavolikogusse pääses.

Kuid ka paljudele teistele Eesti omavalitsustele on ta omi kogemusi aastaid jaganud. Räpina ja Jõgeva, Leisi ja Märjamaa, Tartu linn ja Paide vald - erinevaid ehituslikke ja keskkonnaprojekte, mida Särg on juhtinud ning nõustanud, annab kokku lugeda.

Fotod: Jürgen Aluoja ja Kaarel Aluoja erakogust

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing