Tööleasumisel pole prillinõue põhjendatud

Tiia E. Tammeleht 02. mai 2006, 00:00

Kui kaua peab töötaja töötanud olema, et talle prillid kas või osaliselt hüvitataks?

Kui tööandja prillid hüvitab, kas see on siis erisoodustus? Kas kompenseerimisulatust reguleerib mingi määrus või võib tööandja ka formaalse hüvitise kehtestada, nt 50 krooni?

Kas tööandjal on kohustus hüvitada värskelt tööle tulnud inimesele prillid, kui tema ei ole veel kuidagi saanud töötaja silmanägemist kahjustada?

Valitsuse määruse kohaselt peab tööandja korraldama silmade ja nägemise kontrolli töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga.

Selle kontrolli peab tööandja korraldama muuhulgas ka töötaja nõudmisel, kui viimane leiab, et tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired.

Kui tervisekontrolli tulemusena selgub, et töötaja silmade seisund või nägemisteravus on tõepoolest halvenenud, peab tööandja arsti tõendi alusel hankima töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või hüvitama kokkuleppel töötajaga nende maksumuse.

Tervisekontrolli teostamise ja abivahendi soetamisega kaasnevad kulud kannab tööandja. Määruses on hüvituse suurus jäetud reguleerimata eeldusel, et pooled lepivad summas kokku, lähtudes mõistlikkuse printsiibist.

Tööandja koonerlus ja küüniline suhtumine töötaja tervisesse võib lõpptulemina kaasa tuua üsna tülika ja märksa kulukama asjaajamise tööinspektsiooniga või kohtus, kuna ülalviidatud määruse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rikkumine võib füüsilisest isikust tööandjale maksma minna kuni kolmsada 60kroonist trahviühikut ehk 18 000 krooni ja juriidilisele isikule kuni 40 000 krooni trahvi.

Kuna osundatud määrus ei räägi otseselt sellest, kui kaua peab töötaja olema tööandja juures töötanud, et viimasel tekiks töötaja ees n-ö kompensatsioonikohustus, võiks tööandja määruse loogikat silmas pidades ning arusaamatuste vältimiseks korraldada esimese nägemiskontrolli töötaja tööleasumisel.

Kui seda ei tehta, on üsna raske tagantjärele tuvastada, et töötaja nägemine on halvenenud just selle tööandja juures töötamise tulemusena ja arstitõendi esitamisel tuleb tööandjal oma kukrut kergendada.

Muidugi ei ole põhjendatud hüvitise nõue tööle asumisel või vahetult pärast tööle asumist, küll aga tasuks nõuda tervisekontrolli, et fikseerida tervise hetkeseis. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning selle alusel välja antud määrustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmine töötajate ees ei ole käsitatav ei soodustuse ega erisoodustusena. Tegemist on kohustustega, mis tuleb täita juhul, kui töötajal ilmnevad tööst tingitud tervisehäired.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing